Tänasest saavad kõik huvilised Tallinnas Vabaduse väljaku kõrval asuvas parklas uudistada, millised näevad välja kuuse-kooreüraskite poolt puretud puud. Eesti Erametsaliit juhib installatsiooniga tähelepanu asjaolule, et vastutustundlik majandamine aitab võidelda meie kauneid metsi hävitavate kahjuritega.
Erametsaliidu keskkonnanõuniku Mari Teesalu sõnul on kuumad ilmad toonud kaasa kuuse-kooreüraskite lennu kõrgaja – talve üle elanud kahjurid asustavad uusi puid. Nagu nimigi ütleb, asustab kuuse-kooreürask kuusikuid, mida Eesti metsadest on viiendik, ja ka segametsades kasvavaid kuuski. See mardikas ja tema vastsed kaevandavad käike kuuse koore all, põhjustades sellega kuuskede kuivamist.
“Eesti kliima on muutunud neile soodsamaks ning tormide ja põua poolt nõrgestatud metsad on üraskite massiliseks levikuks soodne pinnas. Nõrgematele lisaks asustatakse ka elujõulisi puid,” ütles Teesalu. “Kui maaomanik kahjurite tõrje ja kahjustatud puude eemaldamisega aktiivselt ning õigeaegselt ei tegele, levivad üraskid kiiresti ja see võib kaasa tuua ka tervete puude massilise hukkumise. Vastutustundlik metsamajandamine on siin päästerõngaks.”
Eesti üks tuntumaid näiteid üraskikahjustustest on Suur Munamägi ja seda ümbritsevad kuusemetsad, kus ülirangete piirangute tõttu ei ole metsa hooldamine lubatud, mõne aastaga on kuivanud suur osa puid ja tekkinud kahju ei ole võimalik enam tagasi pöörata.
Ligi 10 000 metsaomanikku koondav Eesti Erametsaliit soovib, et maaomanikel lubataks oma metsa eest hoolitseda, sealhulgas kiiresti tegelda kahjurite leviku ennetamise ja peatamisega ka looduskaitseliste piirangutega aladel.
“Ka ürask on kahtlemata osa elurikkusest, kuid kahjuri laialdane levik ja tervete metsade kuivamine ei aita kuidagi kaasa teiste liikide ja meie looduse hoidmisele tervikuna,” nentis Teesalu. “Omanik on hea looduse hoidja – et meil täna on nii palju metsi, kus on kaitsmist väärt loodusväärtusi, ongi metsaomanike pikaajalise vastutustundliku töö tulemus.”
Praegu võib omanik mõnel juhul üraskikahjustusega puu maha võtta ja metsast välja viia ka piiranguga metsast, aga seda enamasti alles siis, kahjustus on juba suur ja üraskid edasi levinud.
Kui riiklikult on võetud eesmärk võimalikult palju Eesti puitu väärindada, siis selline puu sobib peamiselt kütteks. Esimeste kahjustuse märkide korral puu metsast välja viimisega tõkestame edasise leviku ning lisaks saab puitu kasutada näiteks mööbli või sisustustoodete materjalina.
Installatsioon jääb avatuks kuni neljapäeva, 30. mai õhtuni.
Eesti Erametsaliit korraldab 29. mail Toompeal Riigikogu ees meeleavalduse, millega kutsub liituma kõiki maaomanikke. Meeleavaldusel nõutakse, et kui riik seab eraomaniku maale piiranguid, mis ei võimalda seda kasutada, tuleb omanikule saamata jääv tulu koheselt ja õiglaselt hüvitada või anda asendusmaa. Protestitakse ka lubatust kordades kiirema maamaksu tõusu vastu.
Eestis on ametliku statistilise metsainventuuri järgi range kaitse all 50 000 hektari jagu erametsa, leebemalt piiratakse umbes 150 000 hektarit. Viimase arenguna riigi looduskaitsepoliitikas soovib Kliimaministeerium oluliselt karmistada kaitsekorda Natura metsaelupaikades, mis puudutab paljusid metsaomanikke ning kokku ligi 15 000 hektarit erametsa, kus plaanitakse senine piiranguvöönd muuta sihtkaitsevööndiks ja seal majandamine täielikult keelustada.
Järgnevad fotod: Eesti Erametsaliit
