Eesti Omanike Keskliidu põhikiri

Eesti Omanike Keskliidu põhikiri

I Üldsätted
1. Eesti Omanike Keskliit (edaspidi “Liit”) on maja-ja korteriomanike õiguste ja huvide eest seisev mittetulunduslik vabatahtlik ja demokraatlikel põhimõtetel tegutsev ühendus.
2. Liidu tegevus rajaneb tema liikmete algatusel ja ühisel tegutsemisel, Liidu juhtorganite valitavusel ja selle juhtorganite regulaarsel aruandlusel Liidu liikmete ees.
3. Liit teeb koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, mittetulundusühingutega, samuti muude Liidu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide ning üksikisikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides.
4. Liit on iseseisev juriidiline isik.
5. Liidu majandusaasta on kalendriaasta.
6. Liidul on oma sümboolika ja pitsat.
7. Liidu ja tema juhatuse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
8. Liidu nimi on Eesti Omanike Keskliit. Liit kasutab rahvusvahelises suhtluses nime inglise keelset vastet The Central Union of Estonian Property Owners.

II Liidu tegevuse eesmärgid ja viisid
9. Liidu tegevuse eesmärgiks on omanikuks olemise väärtustamine ning omanike, eelkõige koduomanike, õiguste kaitsmine ja huvide esindamine. Eesti Omanike Keskliit tegutseb tarbijate ühendusena. Tegevuse eesmärkide saavutamiseks Liit:
9.1. osaleb aktiivselt õigusloomeprotsessides (uute seaduste ja muude õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja olemasolevate täiustamisel);
9.2. esindab Liidu liikmete huve rahvusvahelisel, riiklikul ja kohalikul tasandil;
9.3. korraldab õigusabi andmist Liidu liikmetele;
9.4. korraldab Liidu liikmete nõustamist, koolitust ja täiendõpet;
9.5. korraldab omanikuks olemise väärtustamise alast informatsiooni kirjastamist ja levitamist Liidu liikmetele ning teistele asjast huvitatud isikutele;
9.6. pöördub vajadusel oma liikmete ja teiste isikute huvide kaitseks kohtusse;
9.7. vajadusel korraldab koduomanike tunnustamiseks erinevaid konkursse;
9.8. seisab koduomanike isikuandmete kaitsmise eest.
 
III Liidu liikmeskond, Liidu liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord
10. Liidu liikmeks vastuvõtmist võivad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad arendada Liidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust.
11. Soovi liidu liikmeks saada väljendatakse vormis, mis tõendab isiku tahet.
12. Liidu liiget võib Liidus ja tema juht- ja kontrollorganites esindada vastavas registris registreeritud Liidu liikme juhtorgani (juhatuse) liige või eelnimetatud juhtorgani poolt kirjalikult volitatud isik.
13. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus.
14. Liidust väljaastumiseks peab isik väljendama tahet.
15. Liidu juhatus võib omal initsiatiivil Liidu liikme Liidust välja arvata Liidu põhikirja sätete täitmata jätmise, Liidu maine või varalise seisundi olulisel määral kahjustamise tõttu.
16. Liikme väljaarvamise otsustab Liidu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses.

IV Liidu liikmete õigused
17. Liidu liikmel on õigus:
17.1. osaleda Liidu tegevuses ja olla valitud Liidu juhtorganitesse;
17.2. osaleda hääleõigusega Liidu üldkoosolekul;
17.3. osaleda Liidu poolt korraldatavatel üritustel ning kasutada Liidu teenuseid;
17.4. esitada üldkoosolekule ja juhatusele arupärimisi ja ettepanekuid, kusjuures üldkoosolekule arutamiseks esitatakse arupärimised ja ettepanekud juhatuse kaudu;
17.5. saada teavet kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes;
17.6. algatada erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist;
17.7. kasutada Liidu sümboolikat vastavalt kehtestatud reglemendile;
17.8. astuda Liidust välja.

V Liidu liikmete kohustused
18. Liidu liikmed on kohustatud:
18.1. täitma Liidu põhikirja, üldkoosolekute ja juhatuse otsuseid;
18.2. tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
18.3. järgima Liidu programmi;
18.4. hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada Liidu mainet.

VI Liidu auliikme valimine
19. Liidu auliikmeks valitakse üldkoosoleku poolt isikuid, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse Liidu eesmärkide realiseerimisel ja organisatsiooni arendamisel.

VII Liidu juhtimine ja üldkoosolek
20. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek.
21. Kui Liidu volikogu otsustab, võib üldkoosoleku ülesandeid täita volinike koosolek, mis valitakse üldkoosoleku poolt kehtestatud korra ja esindusnormi järgi. Volinikud valitakse osakondade üldkoosolekute poolt. Esindusnorm peab olema vähemalt üks volinik 10 liikme kohta. Üldkoosolek on korraline või erakorraline.
22. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus volikogu ettepanekul üks kord kahe aasta jooksul. Korralisest üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast tuleb informeerida Liidu liikmeid vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumist.
23. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või volikogu vähemalt 9 päevase etteteatamisajaga.
24. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma, kui sellise ettepaneku teeb Liidu esimees, volikogu või seda nõuab vähemalt 1/10 Liidu liikmetest.
25. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui ta on kokku kutsutud põhikirja kohaselt.
26. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui põhikiri ei sätesta teisiti.
27. Mitme ettepaneku korral langetatakse otsus konkureeriva hääletamise teel.
28. Kandidaate saab üldkoosolekul üles seada vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut. Ettepanek kandidaadi ülesseadmiseks tuleb esitada kirjalikult Liidu juhatusele. Kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik kandidaadi kirjalik nõusolek. Kandidaatide nimekirja sulgeb 14 päeva enne üldkoosolekut juhatus ja teavitab kandidaatidest Liidu liikmeid.
29. Liidu esimees (seaduse tähenduses juhatuse esimees) valitakse salajasel hääletusel. Liidu esimeheks on valitud kandidaat, kes saab üle enamuse üldkoosolekul hääletanute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse uus hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.
30. Liidu revisjonikomisjon valitakse salajasel hääletusel. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.
31. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
31.1. Liidu põhikirja kinnitamine selle muutmine;
31.2. Liidu programmi vastuvõtmine ja selle muutmine;
31.3. Liidu eesmärgi muutmine;
31.4. Liidu esimehe ja (seaduse tähenduses juhatuse esimees)
31.5. volikogu aruande ärakuulamine Liidu tegevuse kohta;
31.6. Liidu revisjonikomisjoni liikmete valimine;
31.7. Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;
31.8. Liidu liikmemaksude suuruse ning tasumise korra kehtestamine;
31.9. Liidu tegevuse lõpetamine;
31.10. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
32. Üldkoosoleku otsused on juhatusele liikmetele täitmiseks kohustuslikud.

VIII Liidu volikogu
33. Liidu volikogu on kõrgeim juhtimisorgan üldkoosolekute vahelisel ajal. Volikogu valitakse kuni 4 aastaks.
34. Üldkoosolek kinnitab esimehe ettepanekul volikogu koosseisu. Volikogus on kuni 25 liiget.
35. Volikogu:
35.1. valib endi hulgast volikogu esimehe ja kaks aseesimeest;
35.2. kinnitab Liidu taotlused;
35.3. kinnitab Liidu eelarve ja tegevusaruande;
35.4. otsustab üldkoosoleku toimumisaja, koha ja päevakorra;
35.5. esitab üldkoosolekule vastuvõtmiseks Liidu programmi ning põhikirja muudatused;
35.6. kinnitab liikmetele osutatavate teenuste hindu.;
36. Volikogu esimees:
36.1. korraldab volikogu tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab volikogu koosolekuid;
36.2. kirjutab alla volikogu otsustele ja teistele dokumentidele;
36.3. esitab üldkoosolekule aruande volikogu tööst.
37. Volikogu esimees kutsub volikogu kokku vähemalt 2 korda aastas vähemalt ühenädalase etteteatamisajaga. Volikogu erakorralisest koosolekust peab ette teatama vähemalt 4 päeva. Volikogu esimees kutsub volikogu kokku omal algatusel või Liidu esimehe või juhatuse või 1/10 volikogu liikmete ettepanekul.
38. Volikogu koosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle kolmandiku volikogu liikmetest.
39. Volikogu otsused võidakse hääletada ka e-maili teel. Volikogu istungid protokollitakse.

IX Liidu Juhatus
40. Liidu juhatus määratakse üldkoosoleku poolt juhatuse esimehe ettepanekul kuni neljaks aastaks ja juhatuse liikmete arv on 5 kuni 10 liiget.
41. Liidu juhatusse kuulub Liidu esimees (seaduse tähenduses juhatuse esimees), juhatuse liikmed ja ametikohajärgselt Liidu peasekretär.
42. Juhatus valib oma liikmete seast juhatuse aseesimehe, kes täidab esimehe kohuseid esimehe äraolekul.
43. Liidu juhatus:
43.1. koostab Liidu aastaeelarve projekti ja esitab selle kinnitamiseks volikogule;
43.2. korraldab ja koordineerib põhikirjast, programmist ning üldkoosoleku ja volikogu otsustest lähtudes Liidu tegevust;
43.3. esitab volikogule kinnitamiseks Liidu tegevusaruande ja juhatuse tegevuskava;
43.4. valdab, kasutab ja käsutab Liidu vara üldkoosoleku ja volikogu kehtestatud korras;
43.5. kutsub kokku üldkoosoleku ja valmistab ette selle päevakorra;
43.6. esitab üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande;
43.7. otsustab piirkondlike osakondade loomise;
43.8. otsustab oma ülesannete täitmiseks vajalike palgaliste töötajate töölevõtmise kinnitatud eelarve piires;
43.9. annab volikogule jooksvalt aru oma tegevusest;
43.10. võtab vastu otsuseid Liidu liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise kohta;
43.11. moodustab Liidu büroo, määrab kindlaks selle pädevuse ja volitused;
43.12. kuulab ära Liidu büroo tegevusaruande;
43.13. reglementeerib ja kontrollib Liidu rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste kasutamist Liidu büroo poolt;
43.14. otsustab Liidu struktuuriüksuste, filiaalide, esinduste ja fondide loomise;
43.15. Juhatus võtab vastu otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
44. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees vähemalt üks kord kvartalis.
45. Liidu esimees esindab Liitu kõikides õigustoimingutes üksinda, teised juhatuse liikmed esindavad Liitu õigustoimingutes ühiselt. Liidu peasekretär on allkirjaõiguslik ning esindab Liitu määratud pädevuse ja volituste piires ning esindab Liitu juhatuse poolt määratud pädevuse ja volituste piires.

X Liidu piirkondlikud ja valdkondlikud ühendused
46. Liidu piirkondlikud ühendused moodustatakse territoriaalsel põhimõttel vastavalt liidu volikogu kinnitatud korrale. Liidu valdkondlikud ühendused moodustatakse teatud liidu tegevusvaldkonna toetamiseks ja arendamiseks vastavalt volikogu kinnitatud korrale.
47. Ühenduste tegevus ja korraldus sätestatakse volikogu kinnitatud korras.
48. Piirkondliku õhenduse üldkoosoleku kutsub vähemalt üks kord aastas kokku piirkondliku ühenduse juhatus omal algatusel või 1/5 piirkondlikus ühenduses registreeritud liikmete nõudel.
49. Piirkondliku ühenduse üldkoosolek:
49.1. valib piirkondliku ühenduse juhatuse esimehe ja juhatuse;
49.2. võtab vastu piirkondliku tegevuskava ja eelarve;
49.3. valib piirkondliku ühenduse liikmete seast volikogusse esindajaid;
49.4. kuulab ära piirkondliku ühenduse juhatuse tegevusaruande ning kinnitab majandusaruande.
50. Piirkondliku ühenduse juhatus:
50.1. korraldab Liidu piirkondlikku tegevust vastavalt Liidu programmile ning piirkondliku ühenduse tegevuskavale, eelarvele ja piirkondliku ühenduse üldkoosoleku otsustele;
50.2. peab piirkondlikesse ühendustesse kuuluvate liikmete arvestust;
50.3. kogub Liidu liikmemaksu;
50.4. valmistab piirkondliku ühenduse üldkoosolekule kinnitamiseks piirkondliku ühenduse tegevuskava ja eelarve projektid, juhatuse tegevusaruande ja piirkondliku ühenduse majandusaruande.

XI Liidu peasekretär
51. Peasekretär juhib Liidu korralduslikku tegevust.
52. Peasekretär:
52.1. koordineerib Liidu teabe liikumist;
52.2. korraldab Liidu juhtorganite otsuste täitmist ja kinnitatud tegevuskava elluviimist;
52.3. korraldab liikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist kehtestatud korras;
52.4. vastutab Liidu eelarve täitmise eest;
52.5. vastutab Liidu Büroo töö eest;
52.6. korraldab Büroo tööd, sõlmib ja lõpetab töölepingud Büroo töötajatega;
52.7. annab oma tegevusest aru Liidu juhatusele, esimehele, volikogule ja üldkoosolekule.
53. Peasekretäri nimetab kaheks aastaks ametisse Liidu esimees.

XII Liidu Büroo
54. Liidu Büroo korraldab Liidu asjaajamist, liikmete ja valitavate organite vahelist teavitamist ning Liidu organite otsuste elluviimist.

XIII Liidu vara ja finants-majandustegevus
55. Liidul on õigus omada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks vajalikku vara.
56. Liidu varaks on temale kuuluvad materiaalsed väärtused ja rahalised vahendid, mis moodustuvad:
56.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
56.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlikest annetustest;
56.3. muudest laekumistest.
57. Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste ja võlgade eest.
58. Liidu raamatupidamist korraldatakse vastavuses Eesti Vabariigi raamatupidamisseadusega.

XIV Liidu revisjonikomisjon
59. Liidu asjaajamise ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks valitakse üldkoosolekul kolmeliikmeline revisjonikomisjon.
60. Revisjon korraldatakse Liidus vähemalt kord aastas ja revisjoni tulemused esitatakse läbivaatamiseks ja kinnitamiseks Liidu üldkoosolekule.

XV Liidu põhikirja muutmine
61. Muudatusi Liidu põhikirjas teeb Liidu üldkoosolek.
62. Põhikirja muutmiseks peab muudatuse poolt olema ¾ üldkoosolekul osalevatest Liidu liikmetest.

XVI Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
63. Liidu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses ettenähtud korras.
64. Likvideerijateks on Liidu juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
65. Likvideerimisel allesjäänud vara antakse Liidu sarnase eesmärgiga tegutsevale mittetulundusühingule.