Eesti Omanike Keskliit (EOKL) esitas Kliimaministeeriumile oma arvamuse Eesti riikliku hoonete renoveerimiskava aastaks 2050 kohta. EOKL toetab eesmärki parandada hoonete energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist, kuid leiab, et kavandatud meetmed vajavad täiendamist, et need jõuaksid ka nende inimesteni ja piirkondadeni, kellel on renoveerimiseks kõige vähem võimalusi.
Renoveerimiskava eesmärk on saavutada märkimisväärne energiasääst eelkõige enne 2000. aastat ehitatud korterelamute renoveerimise kaudu. EOKL hinnangul ei käsitle kava aga piisavalt nende leibkondade olukorda, kellel on raskusi renoveerimiseks vajaliku omafinantseeringu või laenuraha leidmisega.
Rohkem tähelepanu maapiirkondadele
Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) rõhutab vajadust toetada vähekaitstud leibkondi, maapiirkondade hoonete omanikke ning teisi rühmi, kelle ligipääs rahastusele on piiratud.
EOKL hinnangul ei pööra renoveerimiskava nendele sihtrühmadele piisavalt tähelepanu. Liidu arvates peaks just nendele gruppidele suunatud meetmete väljatöötamine ja rahastust takistavate turutõkete kõrvaldamine olema renoveerimiskava üks keskseid ülesandeid.
Toetuste süsteem ei arvesta piisavalt väiksema võimekusega ühistutega
Praegu on peamiseks renoveerimist toetavaks meetmeks korteriühistutele mõeldud tagastamatud toetused, mida täiendavad laenud ja tagatised. EOKL juhib tähelepanu sellele, et selline süsteem eeldab ühistult krediidivõimet ja võimet katta omafinantseering.
Seetõttu võivad toetust saada eelkõige need ühistud, kes on niigi võimelised renoveerimisprojekte ellu viima, samas kui väiksema sissetulekuga elanikega majad jäävad toetustest kõrvale. EOKL hinnangul vajab just see küsimus renoveerimiskavas suuremat tähelepanu.
Pooltühjade kortermajade probleem vajab eraldi lahendusi
Renoveerimiskava kohaselt on üheks eelduseks heitevaba hoonefondi saavutamisel kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine. EOKL märgib, et praktikas ei ole seda eesmärki seniste regulatsioonide ja toetusmeetmete juures lihtne saavutada.
Eestis on kasutuseta ligikaudu veerand eluruumidest ning suur osa neist asub kortermajades, mida ei ole võimalik lammutada enne viimaste elanike lahkumist. Seetõttu leiab EOKL, et krediidivõimelistele korteriühistutele tagastamatu abi andmise kõrval tuleks rohkem toetada pooltühjade kortermajade elanikke, eriti piirkondades, kus elanikkond vananeb. Selleks võiks toetada nii ümberasumist energiatõhusamatesse eluruumidesse kui ka elujõulisemate hoonete renoveerimist samas piirkonnas.
Väikeste kaugküttepiirkondade eripärad vajavad lahendamist
EOKL peab oluliseks pöörata tähelepanu ka väikestele kaugküttepiirkondadele, kus soojusenergia tootmine ja võrgu ülalpidamine ei pruugi olla majanduslikult jätkusuutlik. Paljud väiksemad kaugküttevõrgud tegutsevad piirkondades, kus tarbimismahud on väikesed ning investeeringute tegemine keeruline.
Liidu hinnangul tuleks sellistes piirkondades võimaldada paindlikumaid lahendusi. Muuhulgas võiks kaaluda piirangute leevendamist ebaefektiivsetest kaugküttevõrkudest lahkumisel ning võimaldada toetusi autonoomsete kütteseadmete paigaldamiseks juhtudel, kus see on tarbija jaoks mõistlikum ja kulutõhusam lahendus.
Renoveerimine peab olema kättesaadav kõigile
EOKL toetab Eesti eesmärki saavutada aastaks 2050 energiatõhus ja heitevaba hoonefond. Selle saavutamiseks tuleb aga tagada, et toetusmeetmed oleksid suunatud eelkõige neile inimestele ja piirkondadele, kellel on investeeringute tegemiseks kõige vähem võimalusi.
Liidu hinnangul aitab just selline lähenemine ühendada energiatõhususe eesmärgid sotsiaalse õigluse ning piirkondliku tasakaaluga.