Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) seisukohal, et täna kehtivad korterelamute
rekonstrueerimise toetusmeetmed võimendavad olulisel määral omanikevahelist
ebavõrdust ning suurendavad seeläbi erinevate ühiskonnagruppide vahelisi
pingeid.
Toetusmeetmete suurimaks nõrkuseks on asjaolu, et jagatava toetuse suurus jääb
nõudlusele mitmekordselt alla, mistõttu meenutab selle jaotusprotsess rohkem
loteriid, mitte toetamist. Samuti on toetuse saamisel eelisseisundis keskmiselt
jõukama elanikkonnaga korteriühistud, millel on kergem juurdepääs toetuse
eelduseks olevatele tugiteenustele, nagu näiteks tehniline konsultant,
projekteerija, pangalaen, haldus- ja raamatupidamisteenus.
Eraldi probleemkohaks on vähekindlustatud isikute olukord nende ühistute sees,
mis on endale toetuse välja võidelnud. EOKL andmetel suurenevad eluasemete
igakuised majanduskulud peale terviklikku rekonstrueerimist keskmiselt 100 euro
võrra kuus. Seega toetuse tulemusel korterelamu elanike majanduslik olukord
mitte ei parane, vaid vastupidi halveneb, mis paneb eriti halba olukorda
vähekindlustatud isikud. Eriti ebaeetiline on riigi käitumine turutõrke
piirkondades, mille korteriomanikel puudub juurdepääs pangalaenule. Nende
hädaolukorra arvelt teenib riik (Kredexile) kasumit, mille suurus oli 2022 aasta
seisuga 1,5 miljonit eurot ning, mis jätkab kasvamist kiirenevas tempos.
Kolmanda suure probleemine toob EOKL välja kindlustunde puudumise, et riik
hüvitab korteriühistule toetusmeetmele kvalifitseerumise kulud. EOKL andmetel
on keskmise korteriühistu kulude suurus toetuse saamiseks ettevalmistamisel
keskmiselt 15 000 – 20 000 eurot. Kui korteriühistu on need kulud kandud, siis
tuleb ei saa nende hüvitamist sõltuvusse seada sellest, kas riigil jätkub toetust
kõigile ühistutele.
Lähtudes eeltoodust tuleb riigil tagada toetus kõigile soovijatele, ning, kui see ei
ole võimalik, siis suunata toetus eelisjärjekorras majanduslikult kõige keerulisemas
olukorras olevatele korteriomanikele.