Logi sisse Liitu

Author: Käthlin Kolganurm

Maaomanike meeleavaldus 29.05.2024

Eesti Omanike Keskliit kutsub liikmeid osalema Eesti Erametsaliidu korraldataval maaomanike meeleavaldusel kolmapäeval, 29. mail kell 13.00 – 15.00 Tallinnas Toompeal, Riigikogu hoone ees.

Liidu juhatuse esimees Andry Krassi sõnul otsustas juhatus meeleavaldust toetada, kuna omanikud ei ole rahul Vabariigi Valitsuse tegevusega kodualuse maa maksustamisel, loodus- ja muinsuskaitseliste piirangute kehtestamisel, hoonete energiatõhususe parandamisel ja eluruumide ohutuse tagamisel. Kuna konstruktiivne koostöö ja ettepanekud eelnimetatud valdkonnas valitsevate probleemide lahendamiseks ei ole tulemust andnud, siis on aeg oma õiguste eest avalikult seista.

Ainult koos suudame otsustajatele näidata, et omandipiirangud on muutunud talumatult koormavaks.

Registeeru SIIN. Kui vajad transporti, siis anna palun oma tulekust teada hiljemalt 22. mail. 

Lisaküsimuste korral palume helistada 642 7020 või kirjutada omanikud@omanikud.ee  

Eesti Omanike Keskliit: Uusarenduste renoveerimistoetus on sotsiaalselt vastutustundetu

2023 aasta hilistalvel, vahetult enne Kredexi kurikuulsat korteriühistute nobedate näppude toetusvooru, muutis toonane majandus- ja taristuminister Riina Sikkut kahte pikaaegset toetuspõhimõtet. Minister Sikkut võttis toetuse ühistutelt, milles elavad vähekindlustatud leibkonnad, kellele tagab korteriomanikuna eluaseme kohalik omavalitsus. Teisalt said renoveerimiskõlbulikuks uusarenduste korterelamud[1].

Eesti Omanike Keskliit viis läbi uuringu, et selgitada, kui suureks kujunevad leibkondade eluasemekulud peale otsusest puudutatud kortermajade C energiaklassi renoveerimist. Osaliselt vähekindlustatud leibkondadega asustatud korterelamu puhul võttis liit näiteks Järvamaal, Albu külas asuva 18 korteriga korteriühistu, mis valmistus 2023 aasta toetusvooruks, kuid jäi seoses toetuse tingimuste muutumisega sellest kõrvale. Uuselamurajoonis elava leibkonna eluasemekulude näitena kasutas liit Tallinnas, Sõpruse puiestee uusarenduspiirkonnas asuvat büroo-, äri- ja eluhoonet, mis oli esimesi, mis Kredexi 2023 aasta korteriühistute toetusvoorus avalduse esitas ja toetuse sai.

Uuringust selgus, et Albus asuva korteriühistu eluasemekulude suurus oli veebruaris ja märtsis 5,7 eurot/m² kohta. Samal ajaperioodil oli Sõpruse uuselamurajoonis asuva  korterelamu kulud 3,2 eur/m² kohta. Albus korterelamus elavate leibkondade kulud kasvaksid peale terviklikku rekonstrueerimist 12,5 euroni elamispinna ruutmeetri kohta, samas, kui Sõpruse uuselamurajoonis asuva korterelamu kulud jääksid C-energiaklassi saavutamisel endisele tasemele. Saadud tulemust kommenteerides märkis omanike liidu juht Andry Krass, kes ütles, et kuigi suur eluasemekulude ebavõrdus oli ette teada, üllatas siiski, kui lihtsasti saavutas uuselamurajoonis asuv korterelamu C-energiaklassi. Selleks ei olnud vaja isegi energiat kokku hoida. C-energiaklassi saavutamiseks piisas hoone reaalse energiatarve kaalumisteguriga 0,65läbi korrutamisest, mis on Kliimaministeeriumi poolt heaks kiidetud metoodika[2].

Kokkuvõttes näitab kahe korterelamu võrdlus, et Kliimaministeeriumi korteriühiste toetusmeetmetel ei ole mingit seost kodumajapidamiste toimetulekuga ega isegi korterelamute poolt tarbitud energia kokkuhoiuga. Teisiti ei saa kirjeldada olukorda, kus Kliimaministeerium eelistab toetada ühistut, mis oma energiatarvet ei vähenda, jättes abita  koduomanikud, kelle ainus „süü“ on see, et nende kõrval elavad vähekindlustatud leibkonnad. Nii kliima-, kui sotsiaalsest vaatest on vastutustundlik käituda rist vastupidi, ütles Krass.

[1] Vt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 03.03.2023 määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ § 6 lg2 p 2 ja lg 3 ning § 19 lg 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/125042024016?leiaKehtiv  

[2] Vt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded¹“ § 9 lg 1 p 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv

Eesti Omanike Keskliit: Eluhoonete toetused tekitavad tülgastust

2. mail toimus Eesti Omanike Keskliidu volikogu, millel arutas energiatõhusate eluruumide ehitus- ja renoveerimisküsimusi.

Eluhoonete energiatõhususega seoses tõstatus energiamärgise arvutusmetoodika probleem, mille puhul märkis volikogu liige, soojusenergeetika insener Villu Pella (PhD), et energiamärgis ei anna infot elamu tegelikust energiatarbimisest, kuna energiamärgise arvutamisel on kasutusel koefitsientide süsteem1, mis võib hoone energiatarbimist tegelikust kuni 3-korda suuremana näidata. Pella sõnul tekitab selline arvutusmetoodika olukorra, kus eluruumi ehitus- või renoveerimise maksumus ei sõltu tegelikust ehitushinnast, vaid kabinetivaikuses toimuvast numbrimängust. Seejuures enim kaotavad sellest väikeasulate ja maapiirkondade elanikud.

Volikogu liikmetele tutvustati ka 1960-1990 ehitatud tüüpkortermajade renoveerimiskulude uuringut. Kaheksas erinevas asulas läbiviidud tulemused näitasid, et nn Kredexi toetusega C-energiaklassi renoveerides kasvad väikekorterelamute remondifondi kulud mitmekordseteks, kuid suurte korterelamute kulud jäävad endisele tasemele (vt tabel). Olukorda kommenteeris omanike liidu juhatuse esimees Andry Krass, kelle sõnul on väikestes elamutes keskmiselt suuremad energia-, haldus-, ehitus- ja renoveerimistööde finantseerimiskulud m2 kohta. Kulutuste vahet kasvatas ka asjaolu, et väikekorterelamud asuvad valdavalt keskmisest kallima soojusenergiaga piirkondades. Samuti ei tekkinud neil märkimisväärset energiakulude kokkuhoidu, kuna väiksemates kaugküttevõrkudes pole säästetud soojustega midagi peale hakata, ning seetõttu toob sealne soojuse kokkuhoid kaasa soojuse hinnatõusu. Mitme väikeühistu viimaseks „kirstunaelaks“ oli energiamärgise andmisel kasutatav koefitsient, mis ehituskulusid suurendas. Krass sõnul oli aga eriti tülgastav, et maapiirkonna ühistutelt, mille kulud olid juba niigi laes, võttis matti ka Kredex, küsides neilt tavapärasest kolm korda suuremat laenulepingutasu ja neljandiku võrra suuremat laenuintressi.

Ettekannetele ja nendele järgnenud otsused võttis kokku volikogu esimees Heiki Hepner, kelle sõnul kelle sõnul kasvatavad nii energiamärgised, kui Kredexi korterelamute toetused omanike vahelist ebavõrdust. Toetuste ja regulatsioonide abil tegeleb riik maal elamise väljasuretamisega. Omanike liit ei saa sellise olukorraga nõustuda, ning nõuab senise eluaseme- ja toetuspoliitika põhimõttelist muutmist. Alustuseks tuleb lõpetada toetuste suunamine isikutele, kelle sissetulekud on iseseisvaks hakkamasaamiseks piisavad, viia energiamärgis vastavusse reaalse energiatarbimisega ning tagada abivajajatele stabiilsed renoveerimistoetused renoveerimispassi alusel, ütles Hepner.

Tabel: renoveerimise mõju igakuise remondifondi suurusele.

Liikmeküsitlus: Omanike liit uurib kortermajade rekonstrueerimise kulusid Eesti erinevates paikades

Omanike liit kutsub üles jagama infot Kredexi toetusega seotud kortermajade rekonstrueerimise kulude kohta Eesti eri paigus. Võtame analüüsis arvesse igas suuruses, seisukorras ja asukohas olevate kortermajade rekonstrueerimist.

Kui omad sellekohast infot, siis edasta see palun e-postile omanikud@omanikud.ee

Eesti Omanike Keskliit: Väikeelamute toetusvoorus on töötava koduomaniku õigused kaitsmata, väiksema sissetulekuga omanikust rääkimata

21.aprillil andis Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (Kredex) teada, et avab 23. aprillil kell 9.00 kodumajapidamiste energiatõhususe parandamiseks mõeldud taotlusvooru. Voorus läheb koduomanike vahel jagamisele ligikaudu 28 miljonit eurot ja see jagatakse põhimõttel, „kes ees, see mees“. 300 000 toetuse saamisele kvalifitseeruvast koduomanikust jätkub toetust ca 0,3%-le. Toetatakse ka energiasäästu mitteandvaid töid, nagu näiteks elektriautode laadimistaristu, päikesepaneelidele akupangad või soojuspumba vahetus.

Omanike liit soovib näha eluasemevaldkonnas valitseva ebavõrdsuse vähenemist. Seetõttu tegid omanikud toetusmeetme kooskõlastusfaasis ettepaneku toetada keskmisest madalama sissetulekuga- ja riiklikel muinsuskaitsealadel asuvate väikeelamute omanikke. Liidu juhi Andry Krassi sõnul ei leidnud see ettepanek aga kliimaminister Kristen Michali toetust, ja nii võib eeldada, et riigi eraldatav 28 miljonit annab kodumajapidamiste ebavõrdsuse kasvule uut hoogu. Ka ei kohtle riik kõiki koduomanikke võrdselt, kui avab toetuste vastuvõtu tööpäeva hommikul kell 9, kui enamusel puudub toetuse esitamiseks töö katkestamise võimalus. Olukord, kus Kliimaministeerium ei arvesta keskmisest madalama sissetulekuga-, kultuuriväärtusliku hoone- ega ka tööl käiva omaniku huviga, on saanud reegliks, ning näitab kõnekalt, kuidas riigi toetused ei lahenda, vaid hoopis suurendavad kodumajapidamiste ebavõrdsuse probleemi, ütles Krass

Eesti Omanike Keskliit: Mitu korda kõrgemad eluasemekulud muudavad väikeasulad elukõlbmatuks

Eesti Omanike Keskliit viis läbi eluasemekulude võrdluse kahekümne kahes erinevas linnas, alevikus ja külas. Uuringust selgust, et kodutarbijate vee-, soojuse- ja jäätmeveo kulud erinevad piirkonniti 3-kordselt. Kui näiteks Tallinna 1-toalise korteri omanik maksis jaanuaris tarbitud soojuse eest 99 eurot, siis samas seisukorras oleva, ja suurusega korteri omanik Tarbja külas maksis 250 eurot. Ka Konkurentsiameti kodulehel olevad andmed näitavad, et eelkirjeldatud ebavõrdsus on Eesti puhul „normaalne“. Riikliku järelevalve tingimustes on kodutarbijate soojusenergia hinnaerinevused 2,5-kordsed ja veeteenuse puhul lausa 4-kordsed.

Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul teeb eluasemekulude mitmekordne erinevus keeruliseks madalama sissetulekuga leibkondade hakkama saamise, määrates tervete asulate saatuse. „Ilmselgelt on monopoolsete ettevõtete hinnajärelevalve ja eluasemepoliitika ebaõnnestunud. Olukorra pööramiseks tuleb riigi poolt pakutavad toetused vastavusse viia kodutarbijate tegeliku vajadusega, milleks on ebavõrduse vähendamine. Paraku ükski tänastest Vabariigi Valitsuse poolt elluviidavast toetusmeetmest antud kriteeriumile ei vasta, vaid hoopis suurendab kodutarbijate ebavõrdust“, ütleb Krass.

LIIKMEKÜSITLUS – eluaseme kulude erinevused Eesti erinevates piirkondades

Eesti Omanike Keskliit korraldab liikmeküsitlust, et uurida eluaseme kulude erinevusi erinevates Eesti piirkondades. Selleks palume edastada eelistatult 2024 aasta jaanuarikuu kommunaalkulude arve Omanike liidu üldmeilile: omanikud@omanikud.ee

Kõik, kes aitavad meil antud analüüsi läbi viia, edastades meile saadud kommunaalarve, saavad tulemuste kohta ka tagasisidet.

Kodukaardiga liitus uus koostööpartner Värska Kuurortravikeskus

Pakett “Puhkus Sanatooriumis” kahele Värska Kuurortravikeskuses -10%

Puhkus Sanatooriumis pakett on paindlik ja soodne pakett lühikeseks lõõgastavaks puhkuseks Värskas Setomaal, eemal rutiinist ja argimuredest.

Selles paketis on kõik vajalik juba hinnas: õhtu- ja hommikusöögid rootsi lauas, majutus Sanatooriumi hotellis ning piiramatu veepargi, saunade ja jõusaali kasutus Veekeskuse lahtiolekuajal. Lisaks veel hommikuujumine ja jõusaal. Rohkete atraktsioonide, mitme basseini ja saunadega Värska Veekeskus on ideaalne lõõgastuskoht igas eas külastajale. Tegu on Eesti ainsa veepargiga, kus on osaliselt kasutusel otse maapõuest tulev looduslik mineraalvesi. Olgu ilmaprognoos milline tahes – veepargis on õhk alati 28 ning vesi 32 kraadi soe.

Sumedatel suveöödel on Värska Kuurortravikeskuse lähedal kõige valjemaks heliks konnade krooksumine ja linnulaul. Läheduses pole suuri maanteid, kümnete kilomeetrite raadiuses vaid männimetsad, rabad ja väikesed külakesed. Puhkus Setomaal annab võimaluse tutvuda ka mitmete kohalike vaatamisväärsustega. Meie veebilehel leiad ka palju ideid kuhu minna Värska ümbruses ja Setomaal nii jalgsi, jalgratta kui autoga. 2020. aasta suvest avatud kindral Reegi majas asuv Setomaa külastuskeskus, Värska sadam ning selle promedaadi lähistel Petserimaa Vabadussõja monument on vaid mõned märksõnad uutest objektidest lähipiirkonnas.

KÜSI LISA ja broneeri telefonil +372 799 3901 või info@spavarska.ee. Kodulehelt broneerides tasu soodustuse saamiseks vaid ettemaks, 20% broneeringu väärtusest. Soodustus arvestatakse saabudes vastuvõtul. Soodustuse saamiseks esitage pakun KODUKAART ja vajadusel isikut tõendav dokument.

Veesektorit tuleb korrastada, unustamata tarbijat

Eestis käiva veereformi üheks oluliseks teemaks on killustunud veevarustuse ja kanalisatsiooni sektori konsolideerimine ja efektiivsuse kasvatamine, kirjutab konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Külli Haab.

Elame maailma puhtaima õhuga riigis. Niisama hea kvaliteediga on ka meie joogivesi. Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamat 2023 paigutab meie vee infrastruktuuri Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas 13. kohale ning maailmas 64 riigi seas oleme 29. kohal. Vee kättesaadavust on seejuures hinnatud väga kõrge lausa kümnenda kohaga ning piisavaid veevarusid 16. kohaga. See on suures osas tänu Eesti geograafilisele asukohale, aga enamgi veel on sellele kaasa aidanud kohalike omavalitsuste ambitsioonikad arengukavad, mida on vee-ettevõtjatel eurotoetuste toel õnnestunud ka ellu viia.

Eestis tegutseb täna üle 130 vee-ettevõtte, enamus mikroettevõtjad, kelle efektiivsusnäitajad (näiteks veekadu torustikes) varieeruvad. Eestist pindala osas 25 protsenti ja rahvaarvu mõttes kolm korda suuremas Horvaatias, kus täna tegutseb ligi 200 vee-ettevõtjat, plaanitakse vee-ettevõtjate arvu vähendada 41-ni. Nad teevad seda seepärast, et suurendada efektiivsust ning et tarbijale oleks tagatud mõistliku hinna ja hea kvaliteediga veeteenus ka tulevikus.

Täna erineb Eesti vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind piirkonniti väga palju. Kui keskmine joogivee ja reovee tasu (koos käibemaksuga) on 4,22 €/m3, siis väikseim hind on 2,43 €/m3 ja suurim hind 6,64 €/m3 ehk erinevad 2,7 korda. Kui tulevikus ei toimu muutusi, kasvavad erinevused veelgi. Vee-ettevõtted on loomulikud monopolid, kelle opereerida on taristu, mida ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida. See tähendab, et tarbijatel ei ole võimalik teist teenuse osutajat valida isegi juhul, kui ettevõtja kulutused ja sellest tulenevalt vee hind on väga kõrge. Samas me ju ei kujuta oma elu ette ilma veeta. Aga kas saaks ka teisiti?

Kuidas veeteenuse hind täna kujuneb?

Eestis toimub veehinna regulatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel, mis ütleb, et hind peab katma põhjendatud kulud ning tagama põhjendatud tulukuse ettevõtja investeeritud varadelt. Veeteenuse hindade arvutamise aluspõhimõtted on sarnased Eesti teiste reguleeritud teenuste hindadega nagu näiteks küte ja elektrivõrk.

Investeeringud ja nende maksumus on üks oluline hinnakomponent. Siin tulevadki mängu riik toetuste andjana ja kohalikud omavalitsused, kes kinnitavad ja kontrollivad vee-ettevõtjate investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavadele. Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi ei võeta energeetika- ega ka veesektoris eurotoetuste arvelt teostatud investeeringuid teenuse hinnas arvesse. Analoogset põhimõtet kasutatakse ka teistes ELi riikides, näiteks Lätis, Leedus ja Horvaatias.

Veereform ja isemajandavad vee-ettevõtjad

Eestis on käima lükatud veereform, mille raames käib hetkel veemajanduse sektori teekaardi koostamine, eesmärgiks on selgitada välja valdkonna hetkeolukord, pakkuda välja erinevad stsenaariumid veereformi läbiviimiseks ning tuua veemajandusega seotud osapooled ühise laua taha. Teekaart valmib 2025. aasta teiseks pooleks ning projekti läbiviimist toetab Euroopa Komisjon tehnilise toe instrumendist. Selle protsessi üheks oluliseks teemaks on killustunud veevarustuse ja kanalisatsiooni sektori konsolideerimine ja efektiivsuse kasvatamine.

Suure osa vee-ettevõtjate võimekus eurotoetusteta jätkuinvesteeringuid teha on piiratud, nagu on piiratud ka nüüdisaegsete seadmete hooldamiseks kvalifitseeritud tööjõu leidmine. Üheks lahenduseks võiks olla väiksemate vee-ettevõtete liitumine suuremate ja tihedama asustuspiirkonnaga ettevõtetega. Näiteks Narva ja Narva-Jõesuu linnade puhul oleks erinevate veehindade kehtestamisel Narva-Jõesuus hind kallinenud keskmiselt 44 protsenti ja Narva linnas viis protsenti, kuid ühise hinnaga ja mastaabiefekti mõjul muutus hind keskmiselt seitse protsenti.

Eesmärgiks tuleb seada mõistlik hind tarbijale ja üldine kasu ühiskonnale

Eesti veesektor vajab jätkusuutlikkuse tagamiseks korrastamist, see on päevselge. Samas ei tohi suures reformimise tuhinas ära unustada tarbijat. Veereformi eesmärgid ja tulemid peavad eelkõige teenima tarbija huve, et joogivee kvaliteet oleks hea ja veehind mõistlik ka edaspidi.

Eesti veehind on täna alla kahe protsendi leibkonna sissetulekust. OECD arvab, et mõistlik veehind võiks jääda kolme kuni viie protsendi vahele leibkonnaliikme sissetulekust. Künnis viis protsenti, mis rahaliselt tähendaks vee hinda 21 €/m3, oleks ligi viis korda tänasest keskmisest kõrgem. Sellises mahus hinnatõus, kui seda Eesti osas kaaluda, peab olema vägagi põhjendatud, ja kui sektori ümberkorraldamisega on võimalik seda vältida või oluliselt leevendada, siis peaksid kõik turuosalised nagu ka poliitikakujundajad selle poole püüdlema.

Konkurentsiamet on sellel teekonnal koostööpartneriks kõikidele sektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja ministeeriumile. Näiteks on hinnametoodikas võimalik rakendada stiimuleid vee-ettevõtjatele, kes panustavad kuluefektiivsuse saavutamisele või ergutada tarbijaid vett teadlikumalt tarbima.