Eesti Omanike Keskliidu 18. jaanuari volikogus oli arutlusel jäätmereform, mille sisu ja ajakava tutvustas Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Soomlaisi sõnul näeb riik jäätmete taaskasutusse võtmisel probleemina madalat jäätmete ladestus- ja põletustasu, mida kavandatakse reformi käigus tõsta. Samuti on plaanis anda omavalitsustele õigus jäätmetasu kehtestamiseks, et katta jäätmemajandusega seotud kulusid.

Omanike liidu volikogu esimees Heiki Hepneri sõnul ei saa olukorda, kus riik nõuab üha uute jäätmeliikide väljasorteerimist, suunates need seejärel jäätmepõletaja ahju, aktsepteerida ka koduomanikud. Kuid reformi läbiviimisel ei tohi kasvatada ka bürokraatia. „Sealjuures pole vahet, kas bürokraatia raskuskese jääb riigi või kohaliku omavalitsuse kanda, kinni peavad selle maksma ikka meie inimesed,” lisas Hepner.

Toimunud arutelu tulemusel asus omanike liit jäätmereformi toetavale seisukohale, eeldusel, et tulemuseks on olukord, kus jäätmepõletusse liiguvad üksnes need jäätmed, mida ei ole mõistlik uuesti ringlusse võtta. Eesmärgiga seotud koduomanike jaoks jäätmekäitluskulude kasv peab tulema bürokraatia vähenemise arvelt ning kavandatava jäätmemaksu kulukomponendid peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri  9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ ja majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

Tegime ettepaneku täiendada eelnõud määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi: määrus), järgmiselt:

Lähtume ettepaneku tegemisel vajadusest parandada õigusnormi arusaadavust ja vähendada

elektripaigaldise rikke tulemusel korteris tekkivaid kahjujuhtumeid. Kuna korteri elektripaigaldise peakaitsme näol on tegu ohutuse tagamiseks vajaliku elektriseadmega, siis kuulub see KrtS § 4 lg 3 kohaselt korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu. Seega korteriomandi vaatest moodustab korteri peakaitse ülejäänud korterelamu ühiskasutuses oleva elektripaigaldisega ühtse terviku, mistõttu on mõistlik see määruses sätestada.

Korteri peakaitsme liigitamine teise liigi elektripaigaldiseks tagab ka selle, et sama auditi käigus selgitatakse välja, kas kõik korterelamu ohutuse tagamiseks vajalikud elektripaigaldise kaitsmed on töökorras. Oma olemuselt moodustab iga hoone elektripaigaldis ühtse terviku, mille üksikute osade erinev reguleerimine pigem suurendab, kui vähendab ohuolukordade tekkimise riski. Seda olulisem on määruses sõnaselge korteri peakaitsmete sätestamine teise liigi elektripaigaldisena