Logi sisse Liitu

Author: Käthlin Kolganurm

Eesti Omanike Keskliit esitas seisukohad kavandatavate maamaksuseaduste muudatuste suhtes

Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis 15.03.2024 arvamuse avaldamiseks maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti Omanike Keskliit esitas eelnõu osas omapoolsed seisukohad.

Kaasamisest
Eelnõu saanud organisatsioonid tänavad ministrit arvamuse avaldamise võimaluse eest. Samas
juhivad allakirjutanud tähelepanu, et mitmele olulisele maamajanduse organisatsioonile on teavitus
jäetud saatmata hoolimata nende liikmete otsesest puutumusest eelnõu reguleerimisvaldkonnaga.
Nii on näiteks ignoreeritud Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Erametsaliidu kaasamist.
Palume edaspidi ka neid organisatsioone maaomanikke puudutavatest eelnõudest teavitada.
Tähelepanuväärne on kooskõlastamiskirjal sisaldunud märge, et „sisus on poliitikud kokku
leppinud. Eelnõu on kiireloomuline ja peab lähiajal jõudma kooskõlastusringile“. Tegemist oleks
nagu viitega juba otsustatud küsimusele ja signaaliga kirja saanud isikutele, et sisulisi seisukohti
ministeeriumi poolt ei oodata. Leiame, et sellise eelpositsiooni kujundamine devalveerib
huvirühmade sisulist kaasamist ja ei ole kooskõlas hea õigusloome tavadega. Eelnõu saatmise
mõte peaks olema sisuliste ettepanekute kogumine eelnõus käsitletava probleemi osas.

Maamaksu tõusupiiri kaotamine

2022 aastal viidi läbi maade korraline hindamine, mille tulemusena on oluliselt kasvanud
maamaksu arvestamise aluseks olev maa maksustamishind. Maaomanikele tähendab uus olukord
üldjuhul märkimisväärset maamaksu tõusu.
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettevalmistamisel
kinnitati maaomanike esindusorganisatsioonidele korduvalt, et maamaksu liigse tõusu osas ei ole
muretsemiseks põhjust, kuna seadusesse kirjutatakse maamaksu tõusu piirang – mitte rohkem kui
10% aastas. Sellist kavatsust on rahandusministeeriumi esindaja artikliga ERR portaalis ja
ministeeriumi kodulehel ka kirjalikult avalikkusele kinnitatud – ühegi maaomaniku maks ei saa
kerkida rohkem kui 10% aastas.
Hetkel kehtiv maamaksuseadus ei näegi ette maamaksu tõusu rohkem kui 10 protsenti aastas.
Eelnõu menetlemisel, mil omanikke rahustati maksutõusu ülempiiri kehtestamisega, ei mainitud
kordagi omavalitsusele antavat õigust seda piiri ületada. Maksutõus viidi ellu koos maaomanikele
antud lubadusega iga-aastast maksutõusu ohjata. Nüüd oleks eriti sõnamurdjalik tühistada
maksutõusu ülempiir, aga jätta jõusse maksutõusu võimaldanud seadusemuudatus ja toimingud.
Maamaksu kui ühe riikliku maksu suurenemine kümnendiku võrra aastas (ja mitmete järjestikuste
aastate jooksul) on niigi ebaproportsionaalne. See mõjub tootmissisendite kasvu kaudu pärssivalt
põllumajandustootjate konkurentsivõimele ning püsikulude suurendamise teel negatiivselt
metsaomanike võimele panustada metsakasvatusse. Maaomanikud ja -ettevõtjad ei ole selles
süüdi, et riik pole maid korraliselt hinnanud või et kohalike omavalitsuste tulubaas on madal.
Selliste probleemide lahendamise panemine ühe ühiskonnagrupi õlgadele ei ole õiglane.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „eelnõu eesmärgiks on suurendada KOVide
finantsautonoomiat ja anda KOVidele rohkem paindlikkust kohalikul tasandil maksude
kehtestamiseks. KOVidele tulubaasi kasvu potentsiaali tekitamiseks on vaja suurendada võimalust
ise otsustada maamaksumäärade, aastase maamaksu kasvu ja maksusoodustuste üle“. Samas
selgitatakse justkui maaomanikke rahustada püüdes, et KOVi tasandi maksuautonoomia
võimaldab kogukonnal leida tasakaalu teenuste taseme ja maksudega panustamise vahel.
On äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste
puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad
KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.
Rahandusministeeriumist saadud andmetel ei kasutanud 2023. aastal 79 KOV-ist ainult 12
omavalitsust võimalust metsamaa maamaksu maksimaalses määras küsimiseks (tol hetkel 2,5%
maksustamishinnast). Seejuures oli nende 12 hulgas omavalitsusi, kes määrasid maksumääraks
seaduses toodud maksimumtasemele väga ligilähedase määra (nt Anija ja Tartu vald 2,4%, Tori
vald 2,3%). Rõhuv enamus omavalitsusi küsib maamaksu seadusega lubatud maksimaalses mahus.
Viide KOV-i paindlikkusele maksumäära kehtestamiseks tähendab päriselus valdavalt
maamaksumäära kehtestamist seaduses toodud maksimaalses ulatuses. Kindlasti toimuks
maamaksu tõstmine maksimaalsele tasemele rahalistes raskustes olevates omavalitsustes.
Rõhutame, et maaomanikud ei pea omavalitsuste ebaprofessionaalsest juhtimisest tekkinud
probleeme kinni maksma.

Eelnõu mõjud maamajandusele
Metsanduses tooks eelnõu sellisel kujul vastu võtmine kaasa:
➢ raietegevuse aktiivsuse kasvu lähtudes mitte metsakasvatuslikest vajadustest, vaid omanike
finantsseisust. Kui omandi haldamine muutub kulukaks, suunab see metsaomanikke
vaatama rohkem metsa kui kohest rahavoogu pakkuvat majanduslikku ressurssi, mille abil
katta maksukoormuse tõusu tõttu lisandunud kulud.
➢ metsaomandist loobumise (väike)metsaomanike puhul. Aastaid on tulumaksuseadus
suunanud omandireformi käigus metsaomanikuks saanud isikuid omandist loobumise
teele – tagastatud maa esmakordne võõrandamine on olnud tulumaksuvaba, kuid metsa
majandamisest saadud tulu on maksustatud tulumaksuga. Alles 2020. aastal muudeti
tulumaksuseadust selliselt, et ka raieõiguse ja metsamaterjali müügil rakendub
tulumaksusoodustus. Tulumaksuseadus ei motiveeri enam metsamaa ära müümist.
Tulemused on ka praktikas näha – metsamaa müümine füüsiliste isikute poolt on
vähenenud (Maa-ameti andmetel on 2023.a. võrreldes tulumaksuseaduse eelse ajaga
langenud füüsiliste isikute poolt müüdud metsamaa pindala ligi kaks korda). Nüüd
tahetakse maamaksuseadusega maaomanikele anda uus signaal – kes omandit kõrgete
maksude tõttu pidada ei suuda, müügu ära. Suuremat finantsvõimekust omav
rahvusvaheline kapital on aga ostuvalmisolekuga ootamas.
Põllumajanduses tooks eelnõu sellisel kujul vastuvõtmine kaasa:
➢ tegelikele põllumajandustootjatele maa rendihinna kasvu, kuna maa omanikel on võimalus
maksukoormuse tõus rendihinda edasi kanda. See mõjutab põllumeeste majanduslikku
hakkamasaamist, aga annab ka tõuke toiduainete kallinemiseks.
➢ ÜPP positiivse mõju vähenemise, kuna maamaksu tõus neelab osaliselt need toetused,
vähendades sellega majanduslikku leevendust, mida hektaripõhised toetused peaksid
põllumajandusettevõtetele pakkuma, ning suurendades põllumajandustootjate rahalist
koormust.
➢ põllumajandustootjate tehtud pikaajaliste investeeringu- ja ettevõtlusotsuste veelgi
keerukamakas muutmise, kuna puudub õiguskindlus ja prognoositavus sektoris.
Üldisemas vaates annab eelnõu ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele. Maaomanikele antud
maamaksu tõusu piirangu lubadust sisaldanud Maa hindamise seadus, maamaksuseadus ja teiste
seaduste muutmise seadus võeti vastu alles kaks aastat tagasi. Riigi poolt sellise kiirusega lubadusi
jalge alla tallates kaob ettevõtjatel vähemgi usaldus, et nende tegevust mõjutav õiguslik raamistik
mõistliku ajaperioodi kehtiks.
Lisaks märgime, et eelnõu seletuskirjas on välja toodud: „Maksimaalsete lubatud maksumäärade
ülempiiri kehtestamisel tuleb silmas pidada, et maamaks koostoimes ülejäänud maksudega ei
hakkaks takistama maa kasutamisest mõistliku tulu saamist.” Ootame mõjuanalüüsi, mis lähtuks
põllumajandustootja/metsaomaniku (maa tegeliku kasutaja) vaatest, mis on reaalne kulu, mis
muudatusega kaasneb. Näeme, et maade kasutamise osas tekib n.ö. kihistumine, kus häid maid
tahetakse, kehvad maad jäävad ilmselt pangale, kuna müüa ei õnnestu, sest keskmine maamaks on
kõrge, aga tegelikkuses maal väärtust ei ole. Lisaks suurendab see probleeme keskkonna- ja
kliimaeesmärkide täitmisel. Tootmissisendite hind tõuseb veelgi, mis tuleb maaomanikul tagasi
teenida ning seda saab teha vaid väga intensiivse tootmisega viljakal mullal. Lisame näite:
Maatulundusmaa, 25,44 ha (haritav maa), maa maksustamishind: 134 808 eurot. Tegelik (st. ilma
kaitsemehhanismi rakendamata) maamaks: 674,04 eurot. 2024. aasta maksuteate suurus: 210,99
eurot. 2025. aasta maksuteate suurus: 316,49 eurot (rakendub kaitsemehhanism, tasumisele
kuuluv maamaks suureneb 50%).

Kodualuse maamaksu kaotamine
Kodualuse maamaksu vabastus kehtib Eestis 2013. aastast. Äsja, 1. jaanuaril 2024 laiendati seda
liitsihtotstarbega kinnistute elanikele. Kodualuse maa maksuvabastuse üle-riigiline kaotamine ja
selle küsimuse andmine omavalitsuste otsustada on riigi poolt sõnamurdlik käitumine.
Kodualuse maamaksuvabastuse kaotamine ei olnud valimisdebati teema ja isegi koalitsioonileping
ei sõnasta sellist eesmärki. Tekib olukord, kus kodualuse maamaksu vabastus ei ole kuidagi
tagatud, vastutus ja kiusatus lükatakse omavalitsuse kaela ning tekib täiesti teine olukord algse
maksuvabastuse ideega. Kui eelnõu näeb seda võimalikku kohaliku volikogu kehtestatavat
soodustust vähekindlustatute abistamise võimalusena, siis üleriigilise ühetaolise maksuvabastuse
idee oli tähtsustada kodu. Kas ühe omavalitsuse kodud peaks olema kuidagi vähem väärustatud
kui teise – ühes kehtib maksuvabastus ja teises ei kehti? Inimesed on oma kodualuse maa riigilt
välja ostnud ja kodu ei peaks täiendavalt maksustama.
Eelnõu kohaselt on muudatuse mõju suur ja puudutab 520 000 omanikku. Eestlaste kodud on
remondivõlas ja ootavad massiliselt renoveerimist energiatõhusateks, kodukulud on muutunud
väga kõrgeteks, omanikke koormatakse avalike teede korrahoiukohustusega. Koduomanike
täiendav sõnamurdlik maksustamine raskendab nende olukorda veelgi. Me ei saa lubada olukorda,
kus eakas majaomanik peab tasuma maamaksuks mitme kuu pensioni või ujutavad tuhanded
pensionärid omavalitsused üle täiendavate maksuvabastuste taotlustega.
Pindalapõhine maksuvabastus tuleb võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt üleriigiliselt säilitada
ja tagada, et elamumaa maamaks ei saaks ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%, nagu oli
kokku lepitud. Samuti ei ole vastuvõetav eelnõu põhimõte, mille kohaselt toimub kodualuse maa
maksustamine igal juhul, kui jooksval aastal ei ole volikogu soodustuse määra otsustanud.
Koduomanikul peab olema tagatud kindlus, et juba antud soodustused kehtivad seni, kuni neid
pole muudetud.

Ettepanekud eelnõu muutmiseks
Eelnevalt selgitatud põhjustel peab enne maamaksu tõusu seadusesse kirjutatud leevenduste
lubadus jääma kehtima vähemalt maamajandustootjatele (põllumehed, erametsaomanikud).
Seetõttu teeme ettepaneku:

  1. Muuta eelnõu selliselt, et säilitatakse maamaksu tõusu piirmäär mitte rohkem kui 10%
    aastas.
  2. Alternatiivselt: kui ettepanekut nr 1 ei arvestata, muuta eelnõu selliselt, et mitte rohkem
    kui 10% aastase tõusu piirmäär jääks kehtima maatulundusmaa osas.
  3. Võtta eelnõust välja p. 13) s.o kodualuse maa senise maksusoodustuse süsteemi
    kaotamine.
    Juhul kui meiepoolsed ettepanekud jäävad arvestamata, on õiglane loobuda ka tehnovõrkude- ja rajatiste
    talumistasu suurenemise piirist, mis seadustati samuti Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste
    seaduste muutmise seaduse vastu võtmisega. Ääretult ülekohtune oleks võtta maaomanikelt ära neile
    lubatud soodustus, aga neile tehnovõrkude talumise eest makstava kompensatsiooni õiglasemaks
    muutumist takistav piir paika jätta. Riigi selline käitumine kahandaks märgatavalt riigi poolt seadusloome
    protsessis tulevikus antavate lubaduste tõsiseltvõetavust.

EESTI EHITAB 3.-6. aprillil 2024 Eesti Näituste messikeskuses

Järjekorras 26. rahvusvaheline ehitusmess Eesti ehitab avab iga-aastase kevadise ehitushooaja 3.-6. aprillil 2024 Eesti Näituste messikeskuses. Rahvusvaheline ehitusmess loob efektiivse äri-, koolitus- ja teabekeskkonna nii ehitussektori spetsialistidele kui ehitushuvilistele. Mess on ühtaegu suunatud nii erialakülastajatele kui koduomanikele ning temaatiliselt hallide vahel jaotatud.

Tänavu tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka seminaride kavale ning sammud seada Messikeskuse D-halli seminarialale, kus 5.aprill kell 11.20-11.40 esineb Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Andry Krass teemal “Rekonstrueerimise võimalikkusest korteriühistus”.

Omanike liidu liikmed saavad Eesti ehitab 2024 messile sisse tasuta. Selleks tuleb end registreerida ning panna soov kirja e-postile omanikud@omanikud.ee

Omanike liit võitleb eluaseme maamaksuvabastuse eest

Regionaalministeeriumis on valminud seaduseelnõu kodualuse maamaksu muutmiseks, mis rikub 2022 aastal kodu- , metsa- ja maaomanike esindajatega sõlmitud kokkulepet, mis jõustusid 1. jaanuaril 2024.a. Ühe olulisema kokkuleppe osana fikseeriti, et kui maade hindamise tulemusena tõuseb elamumaa maksustamishind kordades, siis ei saa maks kasvada rohkem kui 10 % aastas. Regionaalministeerium soovib nüüd sätestada, et koduomaniku maamaks tõuseb omavalitsuse otsusel 50% aastas.

Koduga seotud maamaksu omavalitsuste otsustada andmine loob olukorra, kus maamaksu vabastus ei ole enam tagatud. Sõltuvalt omavalitsuse jõukusest tekib situatsioon, mis kehtib täna ühistranspordis, kus ühe omavalitsuse elanikud sõidavad tasuta ja teised maksavad hingehinda. Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul on valitsuse plaan järjekordne samm Eesti ühiskonna ebavõrdsemaks muutmisel, kus rikkad omanikud saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Arvestades, et ministeerium saatis eelnõu kodanikuühendustele arvamuse avaldamiseks märkusega „Sisus on poliitikud kokku leppinud“, siis tuleb eeldada, et see on ka valitsuserakondade eesmärk.

Omanike liit vastustab kodude lisamaksustamise plaanile, sest näeb selles ohtu omanikule, kelle kodu on ka tema pensionisambaks. Ei tohi lubada olukorda, kus omanik sunnitakse kodust loobuma kõrgete maksude tõttu ja kinnisvara koondub veelgi enam suuromanike kätte. Meie kodud on seoses hoonete energiatõhususe direktiiviga juba täna suures remondivõlas ja vajavad massiliselt renoveerimist, mistõttu on koduomanike sõnamurdlik lisamaksustamine veelgi küünilisem, ütles Krass.

Eesti Omanike Keskliit: Riiklikud muinsuskaitsealad tuleb lõpetada

Omanikud tervitavad ettepanekut lõpetada Valga linna territooriumil asuv riiklik muinsuskaitseala, kuna kaitseala ei taga ajaloolise linnasüdame säilimist.

Eestis asuvad muinsuskaitsealad loodi nõukogude võimu poolt ajaloolise linnaruumi kaitseks korruselamute ehitusbuumi eest. Paradoksaalselt on turumajandusele orienteeritud juhtumismudel paljudes linnades olukorra vastupidiseks pööranud, ning nüüd vajab linnaruum kaitset juba muinsuskaitse eest. Kuigi olukord, millises seisus riiklik muinsuskaitse Valga „maha jätab“, teeb omanikke kurvaks, tuleb selles siiski näha positiivset, sest lõpuks on neil tekkinud motivatsioon trööstitust olukorrast välja rabelemiseks, ütleb omanike liidu juht Andry Krass.

Krass’i sõnul tuleb ka teised riiklikud muinsuskaitsealad lõpetada, kuna Valgaga sarnane trend valitseb ka teiste Eesti ajalooliste linnade südametes, näiteks Paides, Rakveres, Võrus ja Lihulas. Samal ajal näitab Kadrioru, Kalamaja, Pärnu rannarajooni, Tartu Tammelinna jpt miljööaladel asuvate ajalooliste hoonete elulisus, et kohalikud omavalitsused saavad kultuuriväärtuslike hoonete kaitsmisega riigist paremini hakkama.

Omanike liidu volikogu aseesimees Arvi Hamburg kaitses elektritarbija huve riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil

Esmaspäeval, 04.03.2024 toimus riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung, mille päevakorras oli Vabariigi Valitsuse taastuvenergia toetamise kava, ning küsimus, kas see tagab elektrienergia tarbijale elektri hinna alanemise. Eurostati andmetel Eesti keskmine elektri koguhind tarbijale 17 senti kWh, millest üheksa elektri hind ja kaheksa kõik muud kulud (taastuvenergiatasu, elektriaktsiis, võrgutariif, käibemaks). Kliimaministeerium loodab, et taastuvenergia vähempakkumiste ja subsiidiumide abil õnnestub vähendada summat kahe sendi võrra kWh kohta.

Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees ja Eesti Omanike Keskliidu volikogu aseesimees Arvi Hamburg oli erikomisjoni istungil kriitiline seoses meretuuleparkide toetusmeetme suhtes, mille puhul ei arvestata tervikpildiga. Balti riikides kavandatud taastuvenergia võimsus ületab tiputarbimist mitmekordselt. See eeldab võrgu tugevdamise investeeringuid, juhitavate võimsuste olemasolu, strateegiliste reservide tasu ja salvestusvõimekust. Kõik see nõuab ressursse.

Seetõttu on põhjuseid kahelda Kliimaministeeriumi poolt avalikkusele väljalubatud elektri hinna prognoosis ja Eesti meretuuleparkide toetuste mõjus börsil kujunevale hinnale.

Kliimaministeerium on prognoosinud meretuuleparkide vähempakkumisel kujunevaks elektri hinnaks 110 eurot MWh kohta, maismaatuuleparkidel vastavalt toimunud vähempakkumistele on see 20-40 eurot MWh kohta. Investeerimiskulu oleks meretuuleparkidel 1,8 miljonit Eur/MW, maismaatuuleparkidel 1,2 miljonit eurot MW võimsuse kohta. Kavandatav meretuuleparkide kulu elektrienergia tarbija jaoks tuleks dotatsiooniperioodil kokku 2,138 miljardit eurot, samas, kui maismaatuuleparkidel on see vaid 38 miljonit eurot. Hamburg tõdes, et kui dotatsioonide määramine lähtub 110 Euro /MWh, siis pole see pikas perioodis tarbijale jõukohane.

Meretuuleparkide eelisarendamine tekitaks Hamburgi hinnangul ühekülgse energiaportfelli, kontsentreeritud elektritootmise ja investeeringute vajaduse elektrivõrgu tootjasuunalise võimekuse loomiseks. Kavandatud toetusmehhanismi tekitab investori ja tarbija vahelise ebaproportsionaalse riskide haldamise, Hamburg kutsus lähtuma valitsuse tegevusprogrammis sisalduvast lubadusest langetada energiasüsteemi tulevikuvalikud analüüside põhjal. Selleks tuleb loobuda kavandatud dotatsioonimehhanismist, mis pärsib elektrituru toimet, sealhulgas ka elektrisalvestuse majanduslikku tasuvust.

Kodukaardiga on liitunud uus koostööpartner Elamus Spa

Elamus Spa on Skandinaavia suurima saunavalikuga spaa, kus on 22 erinevat sauna ja veesilma, rohkelt saunarituaale ja tegevust jagub nii beebiootel naistele, peredele, lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele härradele ja prouadele.
Elamus Spas ootavad sind:

  • Piiramatu külastusaeg
  • Tasuta saunarituaalid
  • 6 rajaga 25 m sportbassein
  • Kehahoolitsuse ja massaažid

Spaas on eraldi kogupere ala ja lastevaba spaa-ala Spa21+ (sissepääs alates 18. eluaastast)

Soodustus on kehtiv E-R -15% üksikpääsmele.

Soodustuse saamiseks tuleb ette näidata oma isiklik kodukaart!

Kodukaardi pikaaegne partner Solar4you uus kampaania

Terviklahenduse tellijale on projekteerimine 50% soodsam (soodustuse väärtus 240€).

Solar4you pakub võtmed kätte päikeseelektrijaamade ehitust, elektriautolaadijate paigaldust ning nutikate akulahenduste rajamist, mille kasutust reguleeritakse börsihinna ning koduse elektritarbimise järgi.

Lisaks on tegeleb Solar4you energialahenduste nõustamise, projekteerimise ja järelteeninduse pakkumisega. Huvi korral saate tutvuda tehtud töödega ja küsimuste korral võtta nendega ühendust e-posti teel info@solar4you.ee.

Selle aasta aprillis avaneb suure tõenäosusega KredExi uus väikeelamute rekonstrueerimise toetus (ERRi uudis https://www.err.ee/1609244838/28-miljoni-eurone-vaikeelamute-remondimeede-voib-avaneda-aprillis). Selle toetuse huvilisel tasub tellida päikeseelektrijaama projekt ennetavalt ära, see kiirendab oluliselt toetuse saamise protsessi.

Soodustuse saamiseks tuleb ette näidata oma personaalne kodukaart!

Omanike keskliit Riigikogu Kultuurikomisjonis: enne kui ehitad uue, tee vana korda!

Eesti Omanike Keskliit esitas ettepaneku Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmiseks. Riigikogu menetleb Kultuurkapitali seaduse muudatusi, millega soovitakse hõlbustada riiklikult tähtsate kultuurehituste rahastamist. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) tegi ettepaneku selle eelnõu raames läbi arutada ka ehitismälestiste säilitamise lisarahastamine Kultuurkapitali vahenditest.


Eestis on 5200 hoonet eraldiseisvalt riikliku kaitse alla võetud ning lisaks on Vabariigi Valitsus kultuuriministri ettepanekul kehtestanud 12 muinsuskaitseala, millel asub täiendavalt üle 10 000 riikliku kaitse all olevat hoonet. Riiklikult tähtsa ehituspärandi seisukord on aastatepikkuse remondivõla tõttu kehv, avariiliseks või halvas olukorras on 2/3 mälestistest ning ilma põhimõtteliste muutusteta see olukord ei parane. Kuna riikliku kaitsed all oleva ehitusmälestise säilitamine on seoses sellele kehtestatud piirangutega kulukam, ning lisaks alandavad piirangud mälestiste väärtust kinnisvaraturul, siis on nende säilimise seisukohast riigi tugi nende omanikele möödapääsmatu.


2024.a jagab Muinsuskaitseamet ehitismälestiste renoveerimise toetamiseks 2,27 miljonit eurot. Nõuetekohaseid taotlusi esitati 393 kogusummas üle 12,89 miljoni euro ja rahuldatud sai vaid iga neljas taotlus. Muinsuskaitseameti hinnangul oleks kulutuuripärandi säilitamiseks vajalik igal aastal eraldada üle 20 miljoni euro. Võttes arvesse Eesti riiklikult tähtsate hoonete suurt arvu, mis ületab naaberriike kordades, näiteks Soome Vabariigi poolt omanikele makstavate toetustega, siis hindab Eesti Omanike Keskliit iga-aastaseks toetuse vajaduseks 100 miljonit eurot.


Lähtudes eeltoodust tuleks kultuurkapitali seaduses sätestada, et kultuurkapitali vahenditest toetatakse edaspidi arhitektuuri sihtkapitali kaudu ka olemasolevat ehitispärandit kui Eesti kultuuri väärtuslikumat osa. Tundub ebaõiglane, põhjendamatu ning võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuv, et see osa kultuuripärandist on jäänud erinevalt muusikast, kujutavast kunstist, spordist, kirjandusest, heliloomingust, rahvakunstist Kultuurkapitali fookusest välja. Veelgi ebamõistlikum on uute kultuuriehitiste rajamine olukorras, kus olemasolevate korrashoidmiseks vahendeid napib.

Kodukaardiga on liitunud uus koostööpartner Velohunt ProShop Rattapood

Kõik kodukaardi omanikud saavad teha Velohunt ProShop rattapoes endale kliendikonto, millele rakendatakse tavapärasest püsikliendi soodustusest suurem ehk 10% suurune soodustus ostudele nende kaupluses.

Vaata lähemalt Velohunt Proshop Rattapoe kodulehelt https://proshop.ee/

Pärnus on algatatud volikogus eelnõu eraomanike vabastamiseks linnavara korrashoiukohustusest

Pärnu linnavolikogus opositsiooni kuuluvad rahvasaadikud andsid töösse eelnõu pärnakatest koduomanike vabastamiseks talvisest hoolduskohustusest linna tänavatel. Eesti Omanike Keskliidu arvates võiksid sellest eelnõust eeskuju võtta ka Tallinna ning Tartu linnad.

Pärnu linnavolikogu EKRE ja Keskerakonna fraktsiooni esindajate esitatud eelnõu järgi soovitakse vabastada Pärnu koduomanikud kõnniteede hoolduskohustusest alates 10. oktoobrist.

Täpsemalt loe eelnõu kohta artiklist https://parnu.postimees.ee/7949638/ekre-ja-keskerakonna-eelnou-pani-voimuliitu-kuuluva-isamaa-kahvlisse