Category: Korteriomand ja korteriühistu

30 aastat eraomandit – omanikering on lai ja omand kui põhiõigus on kaitstud

1.detsembril möödub 30 aastat asjaõigusseaduse jõustumisest. Tegemist oli revolutsioonilise seadusega, mis lõi õigusliku aluse maa tsiviilkäibesse tulekuks. Maareform oli käima läinud, maid tagastati ja erastati, kuid seni puudusid reeglid, kuidas maaga tehinguid teha ja kinnisvara registreerida. 1993.a lõpus alustas tegevust uuendatud notariaat ja sai alguse kinnistusraamatu pidamine. Kõik kinnisvaratehingud usaldati notarite hoolde, kes muutusid riigiametnikest omal vastutusel tegutsevateks vaba elukutse kandjateks. Kinnisvaratehingud kanti maakohtute poolt peetavasse registrisse nagu see oli enne ilmasõda. Selline topeltkontroll pidi tagama, et kinnisvarakäive oleks usaldusväärne ja inimeste eraõigused garanteeritud.  

Asjaõigusseaduse aluseks oli 1940. aastaks prof Jüri Uluotsa eestvedamisel valminud uus tsiviilseadustiku eelnõu, mis jõudis tollal ka Riigivolikokku, aga mida Eesti okupeerimise tõttu ei jõutud vastu võtta. Asjaõigusseadusest sai kogu Eesti eraõiguse reformide nurgakivi, mis pani aluse ajaloolise enne II maailmasõda kehtinud Kesk-Euroopa õigusorientatsiooni taastamisele. Seadus andis omanikele põhiseadusega kaitstud õigused oma omandit vabalt  vallata, kasutada ja käsutada. Asjaõigusseadus tõi taas käibele kinnisvara ja kinnisasja mõiste, kuna varasemalt oli maa olnud riigi omandis. Eluruumide erastamise tulemusena tulid käibele korteriomandid. Omanikud  said oma kinnisvara müüa, kinkida, vahetada. Kui enne tehti tehinguid hooneregistri vahendusel vaid ehitistega, siis nüüd hakati hooneid käsitlema maatüki oluliste osadena.  Väga oluline oli seadusega antud võimalus oma kinnisvara pantida ehk seada sellele hüpoteeke. Kindla tagatise andmise võimalus lõi eeldused majanduse ja ehitustegevuse kiireks arenguks. Taas võeti kasutusele servituudi mõiste, mis võimaldab naabritel kokku leppida teede ja liinide rajamises läbi võõra maa. Üks küsimus, mis jäi toona põhjalikumalt läbimõtlemata on ajalooliste juurdepääsuteede kasutamine ning paljud teed anti omavalitsuse omandisse jätmise asemel eraomandi koosseisu. See põhjustab täna arvukalt kohtuvaidlusi, kui uus omanik seni avaliku juurdepääsutee koju või mereranda sulgeb. Seadus sätestas esimesed igameheõigused – õigus liikuda kallasrajal, õigus liikuda päevavalges võõral maal ja korjata marju ning seeni. Viimased sätted olidki Riigikogu arutelude tulipunktis. Uue momendina sätestas seadus naabrusõigused – omaniku kohustused taluda naabri tegevust, kuid seda  teatud piirini. Kas õunapuu oksad võivad kasvada üle piiri? Kas naaberkinnistult võib tulla lärmi, lõhna, suitsu jms? Äsja tuli Riigikohtu lahend, mille kohaselt ei ole naabril õigus takistada teisel naabril elupuuheki rajamist oma kinnistu piirile.  

Täna on tsiviilkäibes ca 765 000 katastriüksust. Kataster ja kinnistusraamat on elektroonilised ning  kasutajasõbralikud infoallikad. Omanikud saavad teha kinnisvaratehinguid mugavalt kodust lahkumata notariaalse kaugtõestamise teel. Ole või maailma teises otsas. Eesti on ulatuslike omandireformide tulemusena üks suurima eraomanike arvuga ühiskond Euroopas. Arvestades tänaseks lakke tõusnud kinnisvarahindu, on paljud inimesed siiski varasemalt saanud omanikeks ja oma vara peremeesteks. Korteri või maa soodsalt erastanu on täna  hästi kapitaliseeritud ja tal on alati võimalus oma vara rahaks teha. Üürnike osakaal on väike. Iseküsimus, kas iga omanik oskab tunnetada omandiga kaasnevaid kohustusi – kohustust omandit korras hoida, kohustust seda mitte kasutada üldiste huvide vastaselt, arvestada teise omanikuga. Eramaa keelusildid  põhjustavad teiste ühiskonna liikmete halvakspanu ning kahjustavad eraomandi mainet. Omanikud seevastu tunnevad seadusandja survet omandit igasugu piirangutega ahistada, saamata samas selle eest kohast hüvitust (loodus- ja muinsuskaitse piirangud, tehnovõrkude talumise kohustus, häiringute hüvitamata jätmine kaitsepolügoonide ja kaevandusterajamisel.) Kokkuvõttes tuleb möödunud 30 aastaga olla rahul – omanikering on lai ja omand kui põhiõigus on kaitstud.

Hea teada: Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline poliitiline kokkulepe säilitab omanikule otsustusõiguse eluhoone energiatõhususe osas

Peale ligi kaks aastat kestnud läbirääkimisi saavutasid Euroopa Parlament ja

nõukogu 7. detsembril 2023 poliitilise kokkuleppe hoonete energiatõhususe

direktiivi osas, mis on oluline verstapost ka Eesti hoonetele.

Eesti Omanike Keskliit tervitab läbirääkimiste tulemust, millega kehtestatakse

hoonete energiatõhususele ambitsioonikad eesmärgid, kuid säilitatakse samal

ajal omanikele paindlikkus eesmärgi saavutamisel. Eelnimetatud paindlik

lähenemine väljendub selles, et energiatõhususe miinimumstandardid on

kokkuleppe koheselt vabatahtlikud. Samal ajal tuleb liikmesriikidel tagada, et

kogu elamufondi keskmine primaarenergia kasutus väheneks 2030. aastaks

16% ja 2035. aastaks 20–22%, võrreldes 2020. aastaga. Nende eesmärkide

saavutamiseks on kokku lepitud, et suurem osa renoveerimistöödest (55%)

keskenduks halvimate tõhususnäitajatega hoonetele. Mitteeluhoonete puhul

leppisid kaasseadusandjad kokku, et 2030. aastal on kõigi mitteeluhoonete

näitajad üle 16 % halvimate näitajatega ja 2033. aastaks üle 26 %.

Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul on eluhoonete energiatõhususnäitajate

22%-ne parandamine 2035 aastaks Eesti jaoks saavutatav eesmärk. Kuid meil

tuleb seejuures selgeks rääkida: millistele kriteeriumitele vastab halvimate

tõhususnäitajatega eluhoone? Samuti, kuidas tagada vähekindlustatud perede

kaitse renoveeritavates korterelamutes? „Nüüd on viimane aeg need

küsimused kalevi alt välja võtta ja lahendus leida, sest lõpuks on kõige tähtsam

siiski inimene, mitte eluhoonete keskmine energiatõhusus“, ütleb Krass.

Eesti omanike Keskliit: Eesti kinnisvarapoliitika muutmise ettepanekud: julgeoleku, majanduse ja Eesti kodanike…