Category: Planeerimine ja ehitamine

Alates 15.veebruarist 2024 saab nädala jooksul ahjutoetust taotleda

Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus.

Toetus on mõeldud tiheasustuspiirkondades väikeelamutele, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Samuti ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.

Taotlusvoorud avatakse toetatavate tegevuste kaupa. Esimese taotlusvooru eelarve on 10 mln eurot. Taotlusvoor avatakse 15.02.2024 kell 09:00 ja taotlusi saab esitada kuni 21.02.2024 kell 23:59. 

Taotlusvoorus saab toetust taotleda järgmisteks tegevusteks:
1) ahju (moodulahi, kaminahi, käsitööna valminud ahi) soetamine ja paigaldamine või olemasoleva ahju ümberehitamine määruses toodud standarditele vastavaks
2) ahju soetamisel, paigaldamisel või ahju ehitamisel moodulkorstna soetamine ja paigaldamine koos korstnahülsi paigaldamisega
3) kaugküttevõrguga liitumine, selleks vajalike torustike ja kaevetööde tegemine soojusvõrguni, soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. Sealhulgas radiaatorite, torustike, armatuuri soetamine koos paigaldusega ning põrandakütte soetamine koos paigaldamisega.

Taotluse koostamine ja esitamine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas Struktuuritoetuse e-keskkonnas E-toetus. Täpsem info leitav järgmiselt lingilt https://www.kredex.ee/et/kutteseadmete-toetus

Tänasest on võimalik taotleda maakoju vee, tee või elektri saamiseks toetust kuni 1.aprill.2024

Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi (juhul, kui majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga).

Hajaasustuse programmi 2024. aasta taotlusvooru avamise tähtpäevaks on 1. veebruar 2024. a ning taotluste esitamise tähtpäevaks 1. aprill 2024. a. Toetust on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest, kes pakuvad taotlejale ka vajalikku informatsiooni meetme tingimuste kohta.

1.märtsil jõustus Riigi Teatajas avaldatud riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“, mille alusel viiakse alates 2018. aastast ellu Hajaasustuse programmi. 

Programmi tingimused:

  • Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine.
  • Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.
  • Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.
  • Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi.
  • Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud.
  • Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2025.
  • Ühele majapidamisele on maksimaalne toetus kuni 6500 eurot. 
  • Toetus moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest.
  • Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peavad kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.
  • Iga valdkonna jaoks võib programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul.
  • Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse summat. Kui taotleja on aastatel 2019–2023 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.
  • Toetuse ja omafinantseeringu summa arvestamiseks kasuta arvutamise abimeest 

Taotlemiseks vajalike dokumentidega saab tutvuda https://www.rtk.ee/meede-hajaasustuse-programm leheküljel.

Elamute toetuspõhimõtteid tuleb muuta

Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) seisukohal, et täna kehtivad korterelamute

rekonstrueerimise toetusmeetmed võimendavad olulisel määral omanikevahelist

ebavõrdust ning suurendavad seeläbi erinevate ühiskonnagruppide vahelisi

pingeid.

Toetusmeetmete suurimaks nõrkuseks on asjaolu, et jagatava toetuse suurus jääb

nõudlusele mitmekordselt alla, mistõttu meenutab selle jaotusprotsess rohkem

loteriid, mitte toetamist. Samuti on toetuse saamisel eelisseisundis keskmiselt

jõukama elanikkonnaga korteriühistud, millel on kergem juurdepääs toetuse

eelduseks olevatele tugiteenustele, nagu näiteks tehniline konsultant,

projekteerija, pangalaen, haldus- ja raamatupidamisteenus.

Eraldi probleemkohaks on vähekindlustatud isikute olukord nende ühistute sees,

mis on endale toetuse välja võidelnud. EOKL andmetel suurenevad eluasemete

igakuised majanduskulud peale terviklikku rekonstrueerimist keskmiselt 100 euro

võrra kuus. Seega toetuse tulemusel korterelamu elanike majanduslik olukord

mitte ei parane, vaid vastupidi halveneb, mis paneb eriti halba olukorda

vähekindlustatud isikud. Eriti ebaeetiline on riigi käitumine turutõrke

piirkondades, mille korteriomanikel puudub juurdepääs pangalaenule. Nende

hädaolukorra arvelt teenib riik (Kredexile) kasumit, mille suurus oli 2022 aasta

seisuga 1,5 miljonit eurot ning, mis jätkab kasvamist kiirenevas tempos.

Kolmanda suure probleemine toob EOKL välja kindlustunde puudumise, et riik

hüvitab korteriühistule toetusmeetmele kvalifitseerumise kulud. EOKL andmetel

on keskmise korteriühistu kulude suurus toetuse saamiseks ettevalmistamisel

keskmiselt 15 000 – 20 000 eurot. Kui korteriühistu on need kulud kandud, siis

tuleb ei saa nende hüvitamist sõltuvusse seada sellest, kas riigil jätkub toetust

kõigile ühistutele.

Lähtudes eeltoodust tuleb riigil tagada toetus kõigile soovijatele, ning, kui see ei

ole võimalik, siis suunata toetus eelisjärjekorras majanduslikult kõige keerulisemas

olukorras olevatele korteriomanikele.