Category: Kategoriseerimata

Omanike liit võitleb eluaseme maamaksuvabastuse eest

Regionaalministeeriumis on valminud seaduseelnõu kodualuse maamaksu muutmiseks, mis rikub 2022 aastal kodu- , metsa- ja maaomanike esindajatega sõlmitud kokkulepet, mis jõustusid 1. jaanuaril 2024.a. Ühe olulisema kokkuleppe osana fikseeriti, et kui maade hindamise tulemusena tõuseb elamumaa maksustamishind kordades, siis ei saa maks kasvada rohkem kui 10 % aastas. Regionaalministeerium soovib nüüd sätestada, et koduomaniku maamaks tõuseb omavalitsuse otsusel 50% aastas.

Koduga seotud maamaksu omavalitsuste otsustada andmine loob olukorra, kus maamaksu vabastus ei ole enam tagatud. Sõltuvalt omavalitsuse jõukusest tekib situatsioon, mis kehtib täna ühistranspordis, kus ühe omavalitsuse elanikud sõidavad tasuta ja teised maksavad hingehinda. Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul on valitsuse plaan järjekordne samm Eesti ühiskonna ebavõrdsemaks muutmisel, kus rikkad omanikud saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Arvestades, et ministeerium saatis eelnõu kodanikuühendustele arvamuse avaldamiseks märkusega „Sisus on poliitikud kokku leppinud“, siis tuleb eeldada, et see on ka valitsuserakondade eesmärk.

Omanike liit vastustab kodude lisamaksustamise plaanile, sest näeb selles ohtu omanikule, kelle kodu on ka tema pensionisambaks. Ei tohi lubada olukorda, kus omanik sunnitakse kodust loobuma kõrgete maksude tõttu ja kinnisvara koondub veelgi enam suuromanike kätte. Meie kodud on seoses hoonete energiatõhususe direktiiviga juba täna suures remondivõlas ja vajavad massiliselt renoveerimist, mistõttu on koduomanike sõnamurdlik lisamaksustamine veelgi küünilisem, ütles Krass.

Eesti Omanike Keskliit: AS Tallinna Vesi peab börsilt lahkuma!

Eesti Omanike Keskliidu juhi Andry Krassi sõnul sunnib AS Tallinna Vesi stabiilselt üle 30% ulatuv brutokasumi marginaal paratamatult küsima, kas pealinna veemonopol tegutseb oma tarbijate huvides? Krassi sõnul on olukord seda häirivam, et sisuliselt on ettevõttest igal aastal väljavõetavate dividendide näol Tallinna elanike varjatud maksustamisega.

Omanike liit leiab, et omavalitsustele kuuluvate monopoolsete vee-ettevõtete aktsiatega börsil kauplemine ei ole tarbijate huvides, kuna sellisel juhul peab ettevõtte juhtkond teenima kahte isandat – kasumit taotlevat aktsiaomanikku ja teenuse tarbijaid. Sealjuures näitab Tallinna Vee igasuguse mõistlikkuse piirid ületanud kasumlikkus, et börsihai ja teenuse tarbija huvi tasakaalustamisega ei suuda hakkama saada ka Konkurentsiamet. Seetõttu seab Omanike liit eesmärgiks saavutada olukord, kus omavalitsuste kontrolli all olevate vee-ettevõtete aktsiatega börsil kauplemine on seadusega keelatud ning ka nende kasumi arvelt makstavatele dividendidele seatakse ranged piirangud.

AS Tallinna Vesi peamised finantsnäitajad (milj. eur) 2019-2023

20232022202120202019
Müügitulu61,1454,5653.2951.7263.42
Brutokasum24,0716,9020,5822,2333,95
Ärikasum17,3411,3218,7821,7832,07
Brutokasumi marginaal %39,3630,9738,6142,9853,53
Ärikasumi marginaal %28,3820,7535,2442,1250,57
Dividenide kasumist %*78,5280,427872,05

*aktsionäride üldkoosolek ei ole dividendi otsust teinud.

Kodukaardiga liitus uus koostööpartner KrisPrint

KrisPrint – Südamega tehtud paberikunst

Käsitööna valminud õnnitluskaardid, sünnipäevakutsed, koogitopperid, seinabännerid ja muud eritellimused. Sinu idee – minu teostus ja asjaarmastus!

KrisPrint asub Keila linnas, kuid tooteid on võimalik tellida pakiautomaadiga üle Eesti.

Soodustuse saamiseks tuleb ette näidata oma kodukaart!

Tänasest on võimalik taotleda maakoju vee, tee või elektri saamiseks toetust kuni 1.aprill.2024

Hajaasustuse programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi (juhul, kui majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga).

Hajaasustuse programmi 2024. aasta taotlusvooru avamise tähtpäevaks on 1. veebruar 2024. a ning taotluste esitamise tähtpäevaks 1. aprill 2024. a. Toetust on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest, kes pakuvad taotlejale ka vajalikku informatsiooni meetme tingimuste kohta.

1.märtsil jõustus Riigi Teatajas avaldatud riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“, mille alusel viiakse alates 2018. aastast ellu Hajaasustuse programmi. 

Programmi tingimused:

  • Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine.
  • Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.
  • Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.
  • Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi.
  • Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud.
  • Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2025.
  • Ühele majapidamisele on maksimaalne toetus kuni 6500 eurot. 
  • Toetus moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest.
  • Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peavad kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.
  • Iga valdkonna jaoks võib programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul.
  • Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse summat. Kui taotleja on aastatel 2019–2023 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.
  • Toetuse ja omafinantseeringu summa arvestamiseks kasuta arvutamise abimeest 

Taotlemiseks vajalike dokumentidega saab tutvuda https://www.rtk.ee/meede-hajaasustuse-programm leheküljel.

Eesti Omanike Keskliit jäätmepoliitikast: Vähem bürokraatiat ja kontrollimatut jäätmepõletust!

Eesti Omanike Keskliidu 18. jaanuari volikogus oli arutlusel jäätmereform, mille sisu ja ajakava tutvustas Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Soomlaisi sõnul näeb riik jäätmete taaskasutusse võtmisel probleemina madalat jäätmete ladestus- ja põletustasu, mida kavandatakse reformi käigus tõsta. Samuti on plaanis anda omavalitsustele õigus jäätmetasu kehtestamiseks, et katta jäätmemajandusega seotud kulusid.

Omanike liidu volikogu esimees Heiki Hepneri sõnul ei saa olukorda, kus riik nõuab üha uute jäätmeliikide väljasorteerimist, suunates need seejärel jäätmepõletaja ahju, aktsepteerida ka koduomanikud. Kuid reformi läbiviimisel ei tohi kasvatada ka bürokraatia. „Sealjuures pole vahet, kas bürokraatia raskuskese jääb riigi või kohaliku omavalitsuse kanda, kinni peavad selle maksma ikka meie inimesed,” lisas Hepner.

Toimunud arutelu tulemusel asus omanike liit jäätmereformi toetavale seisukohale, eeldusel, et tulemuseks on olukord, kus jäätmepõletusse liiguvad üksnes need jäätmed, mida ei ole mõistlik uuesti ringlusse võtta. Eesmärgiga seotud koduomanike jaoks jäätmekäitluskulude kasv peab tulema bürokraatia vähenemise arvelt ning kavandatava jäätmemaksu kulukomponendid peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud.

Kodukaardi pikaaegne partner Villa Ammende uus pakkumine

Erihinnaga majutus Villa Ammendes

Eesti Omanike Keskliidu liikmetele pakub unikaalne Villa Ammende erihinnaga majutust kahele ärklikorruse hubastes ja ruumikates tubades – 90 eur/ öö *Pakkumine ei kehti perioodil 21.06 – 22.08.-10% Villa Ammende restorani A la carte menüüd saavad liidu liikmed nautida -10%-lise soodustusega (ei kehti eriõhtusöökidele ning jookidele). Ammende restorani peakokaks on südamega toiduvalmistaja Margus Särev.

Sooduskoodi nägemiseks logi sisse www.omanikud.ee iseteenindusse, ole valmis ka tuppa registreerides näitama oma kodukaarti.

Veeda üks mõnus puhkus Pärnus!

Kaitseme laululindu, aga kes kaitseb inimest?

30 aastat tagasi jõustunud asjaõigusseadus lõi õigusliku aluse maa tsiviilkäibesse tulekuks. Maareform oli käima läinud, maid tagastati ja erastati, kuid seni puudusid reeglid, kuidas maaga tehinguid teha ja kinnisvara registreerida. Tekkis kinnisvaraturg ja eraomand sai selle õige tähenduse. Okupeeritud Eestit iseloomustas nõukogude võimu eriti agressiivne rünne kinnisvaraomanike vastu. Natsionaliseerimise ning terrori teel likvideeriti peremeheseisus ulatuslikult juba esimesel okupatsiooniaastal ja viidi lõpule küüditamise ning sundkollektiviseerimisega. 1991.a omandireformi seadus võttis omandisuhete taastamisel aluseks ainuõige restitutsiooni põhimõtte – kui riik on õiguslikukult järjepidev, siis on järjepidev ka tema kodanike omandiõigus. Tagastatud elamute kasutajate (üürnike) õigused ei saanud üles kaaluda omandiõiguse järjepidevuse põhimõtet, sest vastasel juhul oleks Eesti riik hakanud rikkuma oma kodanike omandiõigust. Rahandusministeeriumi 2022.a tellitud omandireformi kokkuvõttev uuring möönab, et nn sundüürnikel eluruumide erastamisevõimaluse kadumine võis riivata võrdse kohtlemise põhimõtet, kuid selle mõju leevendamine on riigi ülesanne ja mitte õigusjärgsete omanike õlgadele laotav koorem. Sundüürnike olukorda on ära kasutanud osad poliitilised jõud, kes ühelt poolt omandireformi läbiviimist pidurdasid (eelkõige Saksmaale ümberasutajate vara tagastamisel) ja samas võimule saades on söönud oma sõnu.

90-date alguse omandireformi kulgemise vaevalisus (puudus e-riik) ja inimeste vajadus saada nõuanded ning tuge suhtlemisel riigiga, lõi kohe vajaduse omanike huvide esindamiseks ning reformide kiirendamiseks. 22. jaanuaril 1994. a toimus enam kui tuhande osavõtjaga õigusjärgsete omanike kongress Estonia kontserdisaalis, kus moodustati Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit ja selle esimeheks valiti Jüri Estam. Viimase õigusjärglane on Eesti Omanike Keskliit, kuhu kuulub üle 60 000 liikme. Tunnustame Ülemnõukogu ja Riigikogu õige suunavaliku eest, kus omandi- ja rahareform viisid Eesti kiirelt käsumajandusest kapitalistlikku vabal turul rajanevasse ühiskonda. Lisaks tsiviilkäibe tekkele on oluline olnud toetav õiguskeskkond – tugev kinnistusraamat, töötav tagatiste (hüpoteekide) süsteem, lihtsad maksud. Omandisuhetes õigluse taastamine ja ulatuslik erastamine on loonud riigi, kus omanike suhtarv ühiskonnas on

Euroopa kõrgemaid. Peaaegu kõik omavad kinnisvara näol kapitali ja on seetõttu suuremal või vähemal määral keskklassi kuuluvad. Täna on tsiviilkäibes ca 765 000 katastriüksust ja ca 500 000 korteriomandit. Üürnike osakaal on väike, aga kinnisvarahindade tõusu tõttu siiski kasvav. Omand seob rahvast oma maaga, tõstab kaitsetahet ning annab lootust, et esimese ohu korral ei pageta üle mere.

Natisionaliseerimist ja täielikku omandikaotust kogenud rahvana oleme raiunud omandi kaitse põhiseadusse. Muide, oleme ka ise 1920-datel läbi viinud Euroopa ühe radikaalseima sundvõõrandamise võttes maaseadusega balti-sakslastelt nende vara seda piisavalt korvatama. Täna on iseküsimus, kas iga omanik oskab tunnetada omandiga kui põhiõigusega kaasnevaid kohustusi – kohustust omandit korras hoida ja seda omandit mitte kasutada üldiste huvide vastaselt, arvestada teise omanikuga. Üleöö eraomanikuks saanud peavad tõenäoliselt põlvi kasvama, et mõista – eraomand ei ole vaid suurim vabadus ja privileeg, vaid eelkõige vastutus. Eramaa keelusildid ja ajaooliste juurdepääsuteede sulgemised põhjustavad teiste ühiskonna liikmete halvakspanu ning kahjustavad eraomandi mainet. Omanik ei tohiks olla väiklane.

30 aastat tagasi alanud ja mõnele aastale planeeritud omandireform on tänaseks lõppenud. Pinge omanike ja ühiskonna ning avalike huvide vahel siiski kavab. Omanikud tunnevad seadusandja paisuvat survet omandit igasugu piirangutega ahistada, saamata samas selle eest kohast hüvitust (loodus- ja muinsuskaitse kitsendused, tehnovõrkude talumise kohustus olematu tasu eest, häiringute hüvitamata jätmine suure mõjuga taristu rajamisel.) 21. sajandil rajaneb avalike kõnniteede talvine hooldus jätkuvalt kinnistuomanike sunnitööl. Lootusrikkalt tõusnud omandi päike on loojumas kitsenduste müüri taha. Visalt on kadumas okupatsiooniaastatega juurdunud arusaam omandi üldrahvalikkusest. Kuidas muidu seletada avaliku võimu otsuseid võtta kaitse alla eraomandis pärimusmets või luua kohalik looduskaitseala, piirata seal majandustegevus, kuid nägemata ette hüvituseks pennigi. Võtta muinsuskaitse alla kellegi arvates “ilus maja” tagamata piisavaid toetusmeetmeid selle korrashoidmiseks. Kunagise kotka pesitsuskohas keeldub riik piiranguid leevendamast, kuna mine tea, äkki tuleb lind kunagi tagasi. Mets aga hävineb, ühiskonna tulu haitub. Koorem laotakse omanike õlgadele ja see olevat avalikes huvides. Kaitseme laululindu, aga kes kaitseb inimest? Kes kaitseb, kui koduakna alla rajatakse karjäär, polügoon või kiirraudtee. Tundub, et kommunismitont on taas liikvel. Igaüks on naabri metsa majandamisel parim ekspert. Randa ehitamise piirangute leevendamise arutelu ei jõudnud alatagi, kui see mutta tambiti. Põhjamaades on kõik kaldad inimeste kodusid ja suvemaju täis. Raudteetrass tehakse ringi, tuulepargid jäävad rajamata, sest looduse huvid on prioriteetsed. Eesti pindalast veerand on juba kaetud looduskaitseliste piirangutega, kuid ikka olevat vähe. Kas põhiseadus seab looduse kaitse kuidagi esikohale võrreldes teiste õigustatud huvidega nagu ettevõtlusvabadus või omandiõigus teostamine? Ei sea, erinevaid huvisid tuleb kaaluda ja lähtuda mõistlikkuse kuldreeglist, kuid üldine häälestus ühiskonnas tundub olevat arengu ja vabaduse vastu. Valitsejad tunnevad, et eraomanikel läheb liigagi hästi ning aeg on kinnisvaramakse tõsta, eelkõige rikkuda riigi antud lubadust kodualuse maamaksuvabastusese osas. Kõik see nutulaul viitab sellele, et eraomanikud peavad jätkuvalt seisma oma õiguste kaitsel ning koonduma kodanikuühiskonnana. Nursipalu on hea näide sellest, et kui omanikud ühisel rindel enda eest seisavad, siis ei sõideta neist hoolimatult avalike huvide linttraktoriga üle ja riik on valmis ka kohast valuraha pakkuma.

Autorid:

Priidu Pärna, Omanike Keskliidu aseesimees

Harri Leppik, Õigusjärgsete Omanike Liidu asutaja

Omanike Liit saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku täiendada eelnõud

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“, majandus- ja taristuministri 26. juuni 2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“, majandus- ja taristuministri  9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ ja majandus- ja taristuministri 19.märtsi 2020. a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

Tegime ettepaneku täiendada eelnõud määruse „Majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi: määrus), järgmiselt:

– Sõnastada paragrahv 3 lõige 3 punkt 1 järgmiselt: enama kui kahe korteriga hoone

ühiskasutuses olev elektripaigaldis, mis ulatub kuni korteri elektripaigaldise peakaitsme

väljundklemmideni;

Lähtume ettepaneku tegemisel vajadusest parandada õigusnormi arusaadavust ja vähendada

elektripaigaldise rikke tulemusel korteris tekkivaid kahjujuhtumeid. Kuna korteri elektripaigaldise peakaitsme näol on tegu ohutuse tagamiseks vajaliku elektriseadmega, siis kuulub see KrtS § 4 lg 3 kohaselt korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu. Seega korteriomandi vaatest moodustab korteri peakaitse ülejäänud korterelamu ühiskasutuses oleva elektripaigaldisega ühtse terviku, mistõttu on mõistlik see määruses sätestada.

Korteri peakaitsme liigitamine teise liigi elektripaigaldiseks tagab ka selle, et sama auditi käigus selgitatakse välja, kas kõik korterelamu ohutuse tagamiseks vajalikud elektripaigaldise kaitsmed on töökorras. Oma olemuselt moodustab iga hoone elektripaigaldis ühtse terviku, mille üksikute osade erinev reguleerimine pigem suurendab, kui vähendab ohuolukordade tekkimise riski. Seda olulisem on määruses sõnaselge korteri peakaitsmete sätestamine teise liigi elektripaigaldisena

Kodukaardi uus partner Cliox

Kodukaardiga on liitunud uus koostööpartner Cliox. Firma põhitegevuseks on ventilatsiooniseadmete ja -tarvikute müük.
Soodustuste saamiseks näita Clioxi poes ette oma kodukaart ning naudi saadavaid hüvesid!

Tutvu Clioxi tootevalikuga SIIT

Eesti Omanike Keskliit: Eesti riik peab ise Tallinna Linnahalli korda tegema

Maecenas non placerat augue. In euismod bibendum quam eget tincidunt. Praesent nec ultricies lectus. Nam lobortis hendrerit pulvinar. In hac habitasse platea dictumst. Ut sollicitudin tortor ex, a pretium sapien efficitur a. Vestibulum venenatis tellus sit amet aliquet maximus. Nam lorem libero, commodo quis imperdiet et, malesuada sed urna. Maecenas vulputate est nisl, a pulvinar ipsum rutrum at. Praesent id gravida tellus, nec pretium augue. Ut mollis efficitur bibendum. Praesent vel cursus nisl.

Fusce efficitur nisl sit amet ligula dignissim, sit amet porttitor tortor posuere. Integer ullamcorper nisi mauris, eget bibendum metus aliquam vel. Suspendisse interdum egestas luctus. Donec sed gravida nunc, vel auctor erat. Integer quis nulla faucibus, pulvinar ipsum in, tempus ante. Vestibulum vitae velit in tellus eleifend pulvinar. Morbi eget felis dolor. Vestibulum pulvinar a leo non porttitor. In molestie sapien vel lectus egestas consequat. Morbi condimentum ipsum sit amet turpis ultricies scelerisque. Suspendisse congue finibus turpis, vitae volutpat mauris fermentum eu. Nam interdum tristique odio id suscipit. Phasellus tempor, urna eu facilisis aliquet, diam arcu rhoncus orci, non varius enim erat quis nisi. Nulla lorem ante, vestibulum id dolor ut, auctor ornare lacus. Maecenas finibus purus libero, ac sodales tellus dictum at. In commodo odio ut dolor fringilla ultrices.

Sed scelerisque scelerisque condimentum. Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Suspendisse eu augue non ex commodo sollicitudin sit amet nec nibh. Morbi porttitor mi velit, id vulputate ligula laoreet in. Praesent ac justo varius, laoreet tortor nec, blandit massa. Interdum et malesuada fames ac ante ipsum primis in faucibus. Duis id pulvinar mauris. Duis ut purus tristique, pretium ligula eget, scelerisque sem. Ut metus risus, porttitor eget enim id, pulvinar hendrerit nunc. Suspendisse maximus at leo in commodo. Praesent feugiat nibh vel tristique dignissim. In sed eros blandit justo eleifend ornare. In eget felis tellus. Maecenas placerat lorem a dolor consequat ullamcorper. Mauris sed nisi quis urna condimentum convallis quis at leo.

Aenean convallis sodales vehicula. Pellentesque habitant morbi tristique senectus et netus et malesuada fames ac turpis egestas. Sed ullamcorper ex et nibh scelerisque, a sagittis neque fermentum. Phasellus blandit justo eget urna fringilla tempor. Pellentesque id odio enim. In tellus justo, interdum ut imperdiet sit amet, fringilla sed urna. In sit amet feugiat dolor. Nam facilisis tortor at feugiat varius. Nulla in augue orci. Suspendisse rutrum sodales egestas. Praesent placerat ultrices dignissim. Etiam elementum blandit euismod.

Ut tortor risus, sollicitudin et purus sed, scelerisque accumsan metus. Donec sagittis mauris sit amet iaculis posuere. Nullam hendrerit, ligula vitae elementum ornare, nisl ligula fringilla ligula, lacinia varius lectus tortor vitae tortor. Donec tempus quam non feugiat sagittis. Aenean hendrerit semper ante nec egestas. Duis sapien lorem, varius vitae convallis quis, vehicula non est. Nunc fringilla quam eu lorem fringilla, et imperdiet orci varius. Aenean dictum ac lectus ac suscipit. Integer luctus mi nec ultricies gravida. Nam mollis justo ac odio sodales commodo. Phasellus non mi aliquet, accumsan enim ut, mollis turpis.