2023. aasta 16. oktoobri pressiteates „Kultuuriministri muinsuskaitsetoetuseid saadab korruptsioonikahtluse vari“, avaldas Eesti Omanike Keskliit kahtlust, et 2024. aasta muinsuskaitsetoetuste saajad on ette teada. Toetuskonkursside lõppedes tuleb omanikel märkida, et me ei eksinud. Nagu varasemalt, on väljavalitud muinsusvaldkonnas teada tuntud mitmekordsed toetuse saajad, mõjukad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja jõukad ettevõtjad, mille varjus tegutsevad miljonärid, mõjukad poliitikud ning tuntud ühiskonnategelased.
Riiklike toetuste jagamise eesmärk peab olema kultuuripärandi väärtuslikuma osa säilimise tagamine ja see saab olla ainult vajaduspõhine, kus hinnatakse omaniku motivatsiooni ja rahalist võimekust. Eesti Omanike Keskliit soovib, et mälestiste omanikele suunatud toetused oleksid läbipaistvad, vajaduspõhised, proportsionaalsed ja efektiivsed. Kahjuks on puudujääke kõikides nendes punktides. Üheks kurioossemaks näiteks võib pidada Malla mõisa peahoonet, mis on hoolimata silmapaistvast arhitektuuriväärtusest hävinemas. Mõne aasta eest tulekahjus katusest ilma jäänud hoonet soovis omanik päästa ja taotles selleks riigilt toetust. Toetusprogrammi kriteeriumite järgi pidanuks hoone rahastuse saama esmajärjekorras ja omanik ei mõista, miks tema sellest ilma jäeti. Paraku näib, et muinsuskaitses käib raha jagamine teistmoodi, ning seda vähest toetust, mida üldse avalikult jagamisele läheb, on lootust saada kohalikel omavalitsustel, ametnikega heades suhetes olevatel- ja ühiskonnas mõjukal kohal olevatel omanikel, kelle hulka Malla mõisa omanik kahjuks ei kuulu. Lootusetu olukord on tänaseks kaasa toonud selle, et omanik loobus Malla mõisaga edasi tegelemast.
Foto 1. Malla mõisa peahoone. Foto Asse Sauga
Muinsuskaitsevaldkonda kureerival Kultuuriministeeriumil on omanike toetusest ilma jätmise põhjenduseks ikka ja alati raha vähesus. Kui aga vaadata hiljuti Tartus kinole Athena antud 70 000 eurost rahasüsti, siis sellega nõustuda ei saa. Athena keskuse juhiks ja kasusaajaks on nimelt Tartu Linnavolikogu esimees Kaspar Kokk. Seega on riigil raha jagada küll, aga paraku selle jaotamine ei taga ehitismälestiste väärtuslikuma osa säilimist, vaid pigem aitab ettevõtjaid, kelle jaoks toetus moodustab mikroskoopilise osa nende varandusest. Ja mis veel halvem, jääb mulje, et muinsuskaitsetoetust jagatakse nõukogudeaegsete põhimõtete järgi – omanik saab seda siis, kui on tutvuseid ja mõjuvõimu!
Omanike liit on Kultuuriministeeriumile pakkunud abi efektiivse ja vajaduspõhise rahastusmudeli välja töötamisel, mille tulemusel jõuaks muinsuskaitsetoetus seda vajavate kultuuriväärtuslike ehitiste omanikeni. Liidu hinnangul tuleb meil tunnistada, et Eesti ühiskond ei ole majanduslikult suuteline nii suurt ehitiste hulka riiklikul tasandil kaitsma, ning neid peab koostöös omanikega mitmekordselt vähendama. Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Ivo Lambingu sõnul pole teisiti valdkonna kroonilise alarahastuse probleemi võimalik lahendada.
