Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) seisukohal, et täna kehtivad korterelamute

rekonstrueerimise toetusmeetmed võimendavad olulisel määral omanikevahelist

ebavõrdust ning suurendavad seeläbi erinevate ühiskonnagruppide vahelisi

pingeid.

Toetusmeetmete suurimaks nõrkuseks on asjaolu, et jagatava toetuse suurus jääb

nõudlusele mitmekordselt alla, mistõttu meenutab selle jaotusprotsess rohkem

loteriid, mitte toetamist. Samuti on toetuse saamisel eelisseisundis keskmiselt

jõukama elanikkonnaga korteriühistud, millel on kergem juurdepääs toetuse

eelduseks olevatele tugiteenustele, nagu näiteks tehniline konsultant,

projekteerija, pangalaen, haldus- ja raamatupidamisteenus.

Eraldi probleemkohaks on vähekindlustatud isikute olukord nende ühistute sees,

mis on endale toetuse välja võidelnud. EOKL andmetel suurenevad eluasemete

igakuised majanduskulud peale terviklikku rekonstrueerimist keskmiselt 100 euro

võrra kuus. Seega toetuse tulemusel korterelamu elanike majanduslik olukord

mitte ei parane, vaid vastupidi halveneb, mis paneb eriti halba olukorda

vähekindlustatud isikud. Eriti ebaeetiline on riigi käitumine turutõrke

piirkondades, mille korteriomanikel puudub juurdepääs pangalaenule. Nende

hädaolukorra arvelt teenib riik (Kredexile) kasumit, mille suurus oli 2022 aasta

seisuga 1,5 miljonit eurot ning, mis jätkab kasvamist kiirenevas tempos.

Kolmanda suure probleemine toob EOKL välja kindlustunde puudumise, et riik

hüvitab korteriühistule toetusmeetmele kvalifitseerumise kulud. EOKL andmetel

on keskmise korteriühistu kulude suurus toetuse saamiseks ettevalmistamisel

keskmiselt 15 000 – 20 000 eurot. Kui korteriühistu on need kulud kandud, siis

tuleb ei saa nende hüvitamist sõltuvusse seada sellest, kas riigil jätkub toetust

kõigile ühistutele.

Lähtudes eeltoodust tuleb riigil tagada toetus kõigile soovijatele, ning, kui see ei

ole võimalik, siis suunata toetus eelisjärjekorras majanduslikult kõige keerulisemas

olukorras olevatele korteriomanikele.