Valitsus otsustas riigikogule esitada maamaksuseaduse muudatused. Taas menetletakse maksuküsimusi kiireloomuliselt. Eelnõu saabus huviühendustele arvamuse avaldamiseks ülbe märkusega «Sisus on poliitikud kokku leppinud». Mida see kokkulepe võib tuua kaasa koduomanikele, sellest kirjutab Eesti Omanike Keskliidu aseesimees Priidu Pärna.

Jälle on tegemist maksumuudatustega, millest ei kõneletud valimistel ja millest ei kõnele isegi koalitsioonileping. Tark poliitik juba teab, mida valmistel rahvale kõneleda ja kuidas pärast valimispäeva tegutseda.

Plaanitavad maamaksu muudatused on sõnamurdlikud. 2022. aastal lepiti kodu- , metsa- ja maaomanike esindajatega kokku maksupõhimõtted, mis jõustusid alles käesoleva aasta 1. jaanuaril. Maade 2022. aasta hindamisega tõusis maa maksustamishind keskmiselt 8,3 korda, metsamaa maksustamine tõusis keskmiselt 4,6 korda, põllumaa maksustamine 22,5 korda.

Ühe olulisema kokkuleppena fikseeriti, et kui maade hindamise tulemusena tõuseb maa maksustamishind kordades, siis ei saa maamaks isikule kasvata rohkem kui 10% aastas. See põhimõte on olnud jõus neli kuud ja valitsus plaanib sellest juba loobuda ning sätestada, et maamaks võib tõusta aastas ka poole võrra ja edaspidi 100% aastases võrdluses.

Maksumuudatused ei tohi viia olukorrani, kus omandist loobutakse ja see koondub veelgi enam suuromanike või fondide kätte. Eesti võiks jääda laiapõhiselt väikeomanike riigiks, kus omaniku maalapp või metsatükk oleks ka pensionisambaks.

Lisaks tõstetakse maksimaalseid maksumäärasid kahekordseks võrreldes tänasega. Majanduse ebakindlust kasvatab asjaolu, et maamaksu tõus ei ole enam prognoositav, kuna omavalitsusele on jäetud väga suur otsustusõigus. Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et kuna maamaks on riiklik maks ja mitte kohalik maks, siis ei saa omavalitsuse otsustusõigus olla siin ülemäära piiramatu.

Äpakil majandus saab uue paugu, kuna oluliselt võivad kasvada tööstuse ja põllumajanduse tootmiskulud, toiduainete kallinemine jätkub, ekspordivõime saab kahjustatud. Nendele ohtudele ja valitsuse sõnamurdlikkusele juhtisid tähelepanu Omanike Keskliit, Erametsaliit, Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Põllumajandus-kaubanduskoda, Talupidajate Keskliit, Metsa- ja Puidutööstuse Liit jt. Pärast arvamuste kogumist ei peetud eelnõu koostanud regionaal- ja põllumajandusministeeriumis vajalikuks isegi nende sihtrühmadega laua taha maha istuda. Eelnõu valitsusse, tuld!

Kodualuse maamaksu vabastus eraisikutele piiratud ulatuses on kehtinud üle kümne aasta. Maksuvabastuse üks eestkõneleja oli tollal tänase valitsuse juhtpartei, reformierakond. Kui maamaksu eesmärk on tagada maa tõhus kasutamine ja käive, siis maamaksu, mis peaks elavdama kodude müüki, peeti tollal ebamoraalseks.

Äsja, 1. jaanuaril 2024 laiendati seda liitsihtotstarbega kinnistute elanikele. Maksuvabastuse otsusega tähtsustas riik kodu, mis teadagi on eestlase kallim vara. Inimesed on oma kodualuse maa riigilt välja ostnud ja kodu ei peaks täiendavalt maksustama. Kodualuse maa maksuvabastuse üle-riigiline kaotamine ja selle küsimuse andmine omavalitsuste otsustada, loob olukorra, kus kodu maksuvabastus ei ole kuidagi tagatud, vastutus ja kiusatus lükatakse omavalitsuse kaela ning see loob täiesti teise olukorra alge maksuvabastuse ideega õilistada kodu.

Kas ühe omavalitsuse kodud peaks olema kuidagi vähem väärustatud kui teise – ühes kehtib maksuvabastus ja teises ei kehti? Ühetaolise riikliku maksu vabastuse kaotamise põhiseaduspärasuse hindamise vajadusele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler oma hinnangus eelnõule. Lähiajalugu on näidanud, et omavalitsused maksutavad kinnisvara täie rauaga niivõrd, kui seadus lubab.

Eelnõu kohaselt on muudatuse mõju suur ja puudutab 520 000 omanikku. Me ei saa lubada olukorda, kus eakas majaomanik peab tasuma maamaksuks mitme kuu pensioni või ujutavad tuhanded pensionärid omavalitsused üle täiendavate maksuvabastuste taotlustega. Näiteks Tallinnas on Pirita ja Nõmme ajaloolised asumid suurte kruntidega, kus 2500 ruutmeetrise krundi maamaks võib aastas tõusta ligi 4000 euroni: sõltuvalt omavalitsuse tarkusest või selle puudumisest.

Eestlaste kodud on remondivõlas ja ootavad massiliselt renoveerimist energiatõhusateks, energiakriisis on kodukulud muutunud väga kõrgeteks, omanikke koormatakse niigi avalike kõnniteede korrashoiukohustusega. Koduomanike täiendav sõnamurdlik maksustamine raskendab nende olukorda veelgi.

Kodualuse maa maksuvabastuse üle-riigiline kaotamine, selle küsimuse andmine omavalitsuste otsustada ning maksumääradega mängimine on riigi poolt sõnamurdlik käitumine. Pindalapõhine kodu maksuvabastus tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt üleriigiliselt säilitada ja tagada, et maamaks ei saaks ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10% nagu oli kokkulepitud. Vastasel juhul saab inimeste ja ettevõtjate usaldus riigi vastu saab taas löögi.