Eesti Omanike Keskliit (EOKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad ja ettepanekud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. EOKL tunnustab ministeeriumit mõne olulise muudatusettepaneku eest eelnõus, nagu lepingulise looduskaitse põhimõtte sissetoomine seadusesse ja selge numbrilise eesmärgi seadmine looduskaitseliste maade osakaalule.
Samas juhitakse tähelepanu mitmetele puudujääkidele, millest suurim on looduskaitseliste piirangute õiglase ja kohese hüvitamise teema puudumine.
EOKL-i peamised ettepanekud puudutavad järgmisi valdkondi:
1. Piirangute kohene ja õiglane hüvitamine
EOKL rõhutab, et eelnõu ei käsitle jätkuvalt looduskaitse üht suurimat probleemi – piirangute kohest ja õiglast hüvitamist.
Tehakse ettepanek sõnastada paragrahv 20 ümber selliselt, et kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel rakendataks kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
- Tehakse ettepanek sõnastada paragrahv 20 ümber selliselt, et kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel rakendataks kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
- Hüvitamise aeg (sh maa võõrandamine, kui maaomanik seda soovib) ei tohi olla pikem kui 28 kuud, mis on ette nähtud haldusakti andmise menetluse peatamiseks kuni kaitse alla võtmise otsuse tegemiseni.
2. Riiklik seire, uuring ja inventuur
EOKL teeb ettepanekuid riikliku seire, uuringu ja inventuuriga seonduva regulatsiooni (eelnõu punkt 8, § 14) korrigeerimiseks, et kaitsta maaomaniku õigusi ja tagada piisav informeeritus.
- Kinnisasja omanikule tuleb esitada enne kinnistul tööde läbiviimist või kinnistu läbimist töötõend või tellitud töö leping ja andmed selle kohta, millises haldusmenetluses keskkonnateavet kogutakse.
- Teave kavandatud riikliku seire, uuringu või inventuuri kohta tuleb avaldada töö tellinud või kavandanud asutuse kodulehel ning maaomanikku tuleb sellest informeerida 15 päeva jooksul.
- Asjaomane asutus peab teatama kinnisasja omanikule täpse toimumisaja ning tähtaja, mille jooksul omanik saab anda teada soovist viibida seire, inventuuri või uuringu tegemisel.
EOKL leiab, et maaomaniku kaasamata jätmisel uuringutesse ja seiresse on oht, et loodusväärtused võivad saada kahjustatud, sest omanik ei oska nendega arvestada. Samuti toob EOKL välja, et tegevus, kus riik viib läbi inventuuri maaomaniku eest varjates ja seejärel keelatakse raietegevus, milleks on tehtud investeeringuid, näitab, et riik soovib tegutseda maaomanikku ignoreerides, mis on tugev õigusriive.
3. Võõrliigid ja riigi roll
Seoses võõrliikidega (eelnõu punktid 24, 30, 43, 46, 48) teeb EOKL ettepaneku käsitleda riigi rolli põhjalikumalt. EOKL toob esile, et riiki, olles suurim maaomanik, käsitletakse eelnõus võrdselt väikemaaomanikuga, kuid riigi suhtes sanktsioone rakendada ei ole võimalik. Tihti on võõrliikide leviku põhjuseks just riigimaadel kasvavad taimed, näiteks karuputke liigid või verev lemmmalts.
Eesti Omanike Keskliidu poolt esitatud ettepanekute täismahus dokumendiga saab tutvuda siin: