Kliimaministeerium kavandab veereformi, mille eesmärk on ohjata veehinna tõusu ja tagada vajalikud investeeringud ning joogivee kvaliteet ka peale Euroopa Liidu toetuste lõppemist. Ühe aluspõhimõttena otsustas reformi juhtrühm määrata veeteenusele hinnalae, mille kohaselt vee hind ei ületaks tulevikus 2% Eesti madalaima sissetulekuga maakonna leibkonnaliikme sissetulekut. Veereformi ettevalmistamist toetab Euroopa Komisjon.

Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul annab otsus raamistiku veereformi ettevalmistavatele tegevustele. „Veereformi eesmärk ei ole jõuda 2% piirhinnani, vaid kindlustada, et potentsiaalne hinnatõus tulevikus jääks sellest allapoole,“ kinnitas Läänerand, lisades, et praegu moodustavad Eesti keskmise leibkonna kulutused kraaniveele ja kanalisatsioonile 1,1% sissetulekust. Võrdluseks Maailmapanga ja OECD hinnangul on mõistlik veehinna tase kuni 3-5 % leibkonna sissetulekutest, mida juhtrühm konkurentsivõimelise ning jätkusuutliku piirhinna aluseks ei võtnud ning mida ka erinevad analüüsid ja projektsioonid ei toetanud.

Reformi projektijuhi Vahur Tarkmehe sõnul on Eesti veemajandussektori põhiprobleemiks erakordselt suur killustatus – üle Eesti tegutseb hetkel 131 vee-ettevõtet, millest lõviosa on väikesed, alla 5000 tarbijaga ettevõtted.

„Vee-ettevõtlus on valdkond, mis nõuab järjepidevalt suuremahulisi investeeringuid ning uuringud on näidanud, et ilma toetusteta ja ainult veetariifile tuginedes jääksid väiksemad vee-ettevõtted vajalike investeeringute tegemisega hätta juba lähiajal, 10 aasta perspektiivis seisaksid probleemi ees juba ka suuremad vee-ettevõtted. Praeguse veemajanduse mudeliga jätkamine tooks seega kaasa arvestatava hinnatõusu ning ohustaks puhta joogivee kui elutähtsa teenuse kättesaadavust,“ selgitas Tarkmees reformi läbiviimse vajalikkust.

Tema sõnul puudutaks hinnatõus kõige valusamalt just hõredamini asustatud maapiirkondade veetarbijad ja sellega kasvaks regionaalne ebavõrdsus. Juba praegugi erineb vee hind Eestis piirkonniti väga palju. Näiteks Tallinnas on kuupmeetri hind elanikule 2,24 eur, Häädemeeste vallas aga 6,1 eur (sh KM) ning projektsioonid näitavad, et tulevikus kasvaks erinevused Tarkmehe hinnangul veelgi drastilisemalt, kui me midagi ei tee.

Ühe võimalusena olukorra lahendamiseks näeb Kliimaministeerium vee-ettevõtete liitumist, millega suuremad ja paremini hakkama saavad vee-ettevõtted võtaksid väiksemad enda hallata ning vee hind jaguneks sel juhul solidaarselt. „Meie poolt tellitud analüüs on tõestanud, et hinnatõus linnaasula klientide jaoks oleks seejuures marginaalne, kuna jaguneb väga paljude tarbijate vahel, samas võit väikese vee-ettevõtte kliendi jaoks oleks märkimisväärne,“ kinnitas Vahur Tarkmees.

Augusti lõpunädalal arutatakse Kohtla-Järvel, Tartus, Pärnus ja Tallinnas toimuvatel foorumitel koos erinevate osapooltega, millised peaksid kokkulepitud 2%-list hinnalage arvesse võttes olema stiimulid vee-ettevõtete jaoks, mis annaks neile ka ärilise põhjuse konsolideerimist soosida.

Foorumid toimivad Kliimaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni eestvedamisel läbiviidava TSI (Technical Support Instrument) projekti raames, mida finantseerib Euroopa Komisjon. Projekti eesmärgiks on pakkuda välja lahendus ja tehnilised instrumendid reformi läbiviimiseks alates 2025. aastast.

Lisainfo: Vahur Tarkmees, Veeteenuse reformi projektijuht. Tel 5880 0245

VEEREFORMI FAKTILEHT: EESTI

Tänase seisuga on Eestis 131 veeteenuse osutajat, kellest 87 on kinnitatud vee-ettevõtjad. Vee-ettevõtja tunnustele vastavad veel 24 teenusepakkujat, ülejäänud 20 ei vasta ÜVVKS tingimustele inimeste arvu ja/või kuupmeetrite poolest.

Kaart 01.2024 seisuga

VEEREFORMI FAKTILEHT: PÕHJA-EESTI

Nn Põhja-Eesti piirkonnas (Harju, Rapla ja Järva maakond) on 78 veeteenuse osutajat, kellest 39 on kinnitatud vee-ettevõtjad. Vee-ettevõtja tunnustele vastavad veel 24 teenusepakkujat, ülejäänud 17 ei vasta ÜVVKS tingimustele inimeste arvu ja/või kuupmeetrite poolest (peamiselt aiandus- ja suvilaühistud). Piirkonnas on üks väga suur vee-ettevõte (Tallinn) ja 14 keskmist (neist suuremad Rae, Viimsi ja Saue vallas ning Paide ja Keila linnas). Ülejäänud on väikesed ja väga väikesed teenusepakkujad.  

  • Põhja-Eesti suurim vee-ettevõte on AS Tallinna Vesi, kes müüb aastas keskmiselt 20,3 miljonit m3 joogivett ja võtab kanalisatsiooni tarbijatelt vastu 20,8 miljonit m3 reovett, millest elanike tarbimine moodustab ca 75%. Opereerib Tallinnas, Maardus, Saue vallas ja vähesel määral Harku alevikus. Eratarbijatest veevärgi kliente ca 455 050 inimest ja kanalisatsiooni tarbijaid ca 455 250 inimest. Põhipiirkonna hind elanikule on 1,84 €/m3+KM (2,24 €/m3).
  • Põhja-Eesti väikseim vee-ettevõte on MTÜ Jõe-Lõo Asum, kelle aastane müügimaht on ca 2 500 m3. Teenindab Harku valla Liikva küla elanikke (hinnanguliselt ca 70 inimest).
  • Põhja-Eesti madalaim ÜVVK teenuse hind (vesi+kanalisatsioon eratarbijale) on 1,27 €/m3+KM (1,55 €/m3), kehtestatud Tallinnas Pääskülas (AS Pääsküla Vesi).
  • Põhja-Eesti kõrgeim hind eratarbijale on 5,21 €/m3+KM (6,36 €/m3), kehtestatud Harku valla Ilmandu külas (Ewelink OÜ).
  • Keskmine sihtfinantseeringu osakaal ÜVVK taristu maksumuses on 50% (kohalike meetmete ja eurotoetuste abil soetatud vara osakaal põhivara jääkväärtuses).
  • Keskmine aastane asendusinvesteeringuvajadus on ca 100 miljonit €/a, millest ligi 70% moodustab AS Tallinna Vesi taristu investeeringuvajadus.
  • Uutest nõuetest tulenev täiendav investeeringuvajadus kokku on ca 150 miljonit €, millest pea 90% moodustavad investeeringud Paljassaare reoveepuhasti täiendamisse.
  • Peamised murekohad: suur piirkondlik hinnaerinevus, väga palju teenusepakkujaid (ca 3,5 operaatorit KOVi kohta), neist valdav osa on väga väikesed operaatorid, kelle taristu seisundi ja teenuse kvaliteedi üle puudub selge kontroll
  • Positiivsed faktid: tihe koostöö Tallinna linna ja ümbritsevate omavalitsustega

VEEREFORMI FAKTILEHT: LÄÄNE-EESTI

Nn Lääne-Eesti piirkonnas (Saare-Lääne, Pärnu ja Viljandi maakond) on 16 veeteenuse osutajat, kes on kõik KOVi poolt kinnitatud vee-ettevõtjad. Piirkonnas on üks suur vee-ettevõte (Pärnu) ja 5 keskmist (Kuressaare Veevärk, Viljandi Veevärk, Haapsalu Veevärk, Matsalu Veevärk ja Mako AS Põhja-Pärnumaa vallas). Ülejäänud 10 on väikesed ja väga väikesed teenusepakkujad. Pindala mõistes on kõige suurema teenusepiirkonnaga AS Matsalu Veevärk, kes tegutseb kokku 4 omavalitsuses.

  • Lääne-Eesti suurim vee-ettevõte on AS Pärnu Vesi, kes müüb aastas keskmiselt 2,7 miljonit m3 joogivee ja kanalisatsiooni teenust, millest elanike tarbimine moodustab ca 70%. Opereerib Pärnu linnas ja Tori vallas. Eratarbijatest veevärgi kliente ca 51 080 inimest ja kanalisatsiooni tarbijaid ca 50 540 inimest. Vee- ja kanalisatsioonitariif elanikule on kokku 3,10 €/m3+KM (3,78 €/m3).
  • Lääne-Eesti väikseim vee-ettevõte on Mellson Grupp OÜ (Dirhami sadam), kes annab aastas ca 800 m3 joogivett ja võtab vastu ca 1000 m3 reovett. Opereerib Lääne-Nigula vallas Dirhami külas. Eratarbijaid hinnanguliselt ca 20 inimest. Üle poole müügimahtudest moodustab kohaliku kalatööstuse ja sadama tarbimine.
  • Lääne-Eesti madalaim ÜVVK teenuse hind (vesi+kanalisatsioon eratarbijale) on 2,80 €/m3+KM (3,42 €/m3), kehtestatud Tõstamaal Pärnu linnas (SuFe OÜ).
  • Lääne-Eesti kõrgeim hind eratarbijale on 5,00 €/m3+KM (6,10 €/m3), kehtestatud Häädemeeste vallas (Häädemeeste VK AS).
  • Keskmine sihtfinantseeringu osakaal ÜVVK taristu maksumuses on ca 60% (kohalike meetmete ja eurotoetuste abil soetatud vara osakaal põhivara jääkväärtuses).
  • Keskmine aastane asendusinvesteeringuvajadus on ca 23 miljonit €/a, millest peaaegu poole moodustavad AS Pärnu Vesi ja AS Kuressaare Veevärk taristu asendusinvesteeringud.
  • Uutest nõuetest tulenev täiendav investeeringuvajadus kokku on ca 17 miljonit €, millest üle 90% moodustavad investeeringud ÜVVK taristu laiendamisesse 1000-2000 ie koormusega reoveekogumisaladel.
  • Peamised murekohad: negatiivne rahvastikuprognoos, veesektori killustatus, suur piirkondlik hinnaerinevus, saarte geograafiline paratamatus seab jätkusuutlikkuse saavutamisel omad piirid.
  • Positiivsed faktid: peale haldusreformi on ka veeteenuse operaatoreid oluliselt vähemaks jäänud ja ÜVVK sektori killustatus vähenenud, Pärnu Vesi AS laienes ka sel aastal Tori valda. Kokku on piirkonnas vähem kui 1 vee-ettevõte KOVi kohta (0,89).

VEEREFORMI FAKTILEHT: IDA-EESTI

Nn Ida-Eesti piirkonnas (Lääne- ja Ida-Virumaa) on 20 veeteenuse osutajat, nendest 16 kinnitatud vee-ettevõtjat. Piirkonnas on kaks suurt vee-ettevõtet (Järve-Biopuhastus ja Narva Vesi) ja 3 keskmist (Rakvere Vesi, Sillamäe Veevärk ja Tapa Vesi). Ülejäänud 15 (s.o 75%) on väikesed ja väga väikesed teenusepakkujad.

  • Ida-Eesti suurim vee-ettevõte on AS Narva Vesi, kes müüb aastas keskmiselt 2,4 miljonit m3 joogivee ja kanalisatsiooni teenust, millest elanike tarbimine moodustab üle 80%. Opereerib Narva linnas. Eratarbijatest kliente ca 53 400 inimest.
  • Ida-Eesti väikseim vee-ettevõte on Lüganuse Vallavalitsus, kes annab opereerib ise Erra ja Sonda alevikus ning müüb aastas keskmiselt 10 700 m3 joogivee ja 5000 m3 kanalisatsiooni teenust. Eratarbijaid on hinnanguliselt ca 300 inimest.
  • Ida-Eesti madalaim ÜVVK teenuse hind (vesi+kanalisatsioon eratarbijale) on 2,15 €/m3+KM (2,62 €/m3), kehtestatud Narva linnas (Narva Vesi AS).
  • Ida-Eesti kõrgeim hind eratarbijale on 4,99 €/m3+KM (6.09 €/m3), kehtestatud Alutaguse vallas (Alutaguse Haldus OÜ).
  • Keskmine sihtfinantseeringu osakaal ÜVVK taristu maksumuses on ca 65% (kohalike meetmete ja eurotoetuste abil soetatud vara osakaal põhivara jääkväärtuses).
  • Keskmine aastane asendusinvesteeringuvajadus on ca 24 miljonit €/a, millest üle poole moodustavad Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Rakvere ÜVVK taristu asendusinvesteeringud.
  • Uutest nõuetest tulenev täiendav investeeringuvajadus kokku on ca 15 miljonit €, millest üle 9M€ moodustavad investeeringud ÜVVK taristu laiendamisesse 1000-2000 ie koormusega reoveekogumisaladel ning üle 5M€ moodustavad investeeringud puhastite energianeutraalsuse saavutamisse.
  • Peamised murekohad: negatiivne rahvastikuprognoos, veesektori killustatus, suur piirkondlik hinnaerinevus.
  • Positiivsed faktid: KOVide vaheline solidaarsus,suured ja võimekamad on näitamas põhimõttelist valmisolekut väiksemaid piirkondi aitama.

VEEREFORMI FAKTILEHT: KAGU-EESTI

Nn Kagu-Eesti piirkonnas (Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Jõgeva maakond) on 18 veeteenuse osutajat, nendest 16 kinnitatud vee-ettevõtjat. Piirkonnas on üks suur vee-ettevõte (Tartu Veevärk) ja 6 keskmist (Emajõe Veevärk, Võru Vesi, Valga Vesi, Põlva Vesi, Jõgeva Veevärk ja Põltsamaa Vesi). Ülejäänud 11 on väikesed ja väga väikesed teenusepakkujad. Pindala mõistes on kõige suurema teenusepiirkonnaga AS Emajõe Veevärk, kes tegutseb kokku 11 omavalitsuses. Olulise regionaalse haardega on ka Võru Vesi AS, kes tegutseb kokku 5 KOVis.

  • Kagu-Eesti suurim vee-ettevõte on AS Tartu Veevärk, kes müüb aastas keskmiselt 5,2 miljonit m3 joogivett ja võtab kanalisatsiooni tarbijatelt vastu 5,5 miljonit m3 reovett, millest elanike tarbimine moodustab ca 70%. Opereerib Tartu linnas ning Tartu, Luunja ja Kambja vallas. Eratarbijatest kliente on ca 104 640 inimest.
  • Kagu-Eesti väikseim vee-ettevõte on Kaasiku Vesi OÜ, kes annab opereerib Tartu valla Kõrveküla alevikus ning annab aastas ca 2 800 m3 joogivett ja võtab vastu ca  3 100 m3 reovett. Eratarbijaid on hinnanguliselt ca 60 inimest.
  • Kagu-Eesti madalaim ÜVVK teenuse hind (vesi+kanalisatsioon eratarbijale) on 2,08 €/m3+KM (2,54 €/m3), kehtestatud kogu Tartu Veevärk AS tegevuspiirkonnas.
  • Kagu-Eesti kõrgeim hind eratarbijale on 5,40 €/m3+KM (6,59 €/m3), kehtestatud Kõrveküla alevikus Tartu vallas (Kaasiku Vesi OÜ).
  • Keskmine sihtfinantseeringu osakaal ÜVVK taristu maksumuses on ca 70% (kohalike meetmete ja eurotoetuste abil soetatud vara osakaal põhivara jääkväärtuses).
  • Keskmine aastane asendusinvesteeringuvajadus on ca 31 miljonit €/a, millest üle 2/3 moodustavad AS-ide Tartu Veevärk, Emajõe Veevärk ja Võru Vesi ÜVVK taristu asendusinvesteeringud.
  • Uutest nõuetest tulenev täiendav investeeringuvajadus kokku on ca 33 miljonit €, millest üle 25M€ moodustavad investeeringud Tartureoveepuhasti täiendamisse ning ligi 5M€ ÜVVK taristu laiendamisesse 1000-2000 ie koormusega reoveekogumisaladel.
  • Peamised murekohad: negatiivne rahvastikuprognoos, veesektori killustatus, suur piirkondlik hinnaerinevus.
  • Positiivsed faktid: regionaalne vee-ettevõtlus on edukalt kanda kinnitamas, suuremad ettevõtted on terves teenusepiirkonnas kehtestanud ühtse tariifi, mis aitab kaasa piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisele. Kokku on piirkonnas vähem kui 1 vee-ettevõte KOVi kohta (0,79).