Esmaspäeval, 04.03.2024 toimus riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung, mille päevakorras oli Vabariigi Valitsuse taastuvenergia toetamise kava, ning küsimus, kas see tagab elektrienergia tarbijale elektri hinna alanemise. Eurostati andmetel Eesti keskmine elektri koguhind tarbijale 17 senti kWh, millest üheksa elektri hind ja kaheksa kõik muud kulud (taastuvenergiatasu, elektriaktsiis, võrgutariif, käibemaks). Kliimaministeerium loodab, et taastuvenergia vähempakkumiste ja subsiidiumide abil õnnestub vähendada summat kahe sendi võrra kWh kohta.
Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees ja Eesti Omanike Keskliidu volikogu aseesimees Arvi Hamburg oli erikomisjoni istungil kriitiline seoses meretuuleparkide toetusmeetme suhtes, mille puhul ei arvestata tervikpildiga. Balti riikides kavandatud taastuvenergia võimsus ületab tiputarbimist mitmekordselt. See eeldab võrgu tugevdamise investeeringuid, juhitavate võimsuste olemasolu, strateegiliste reservide tasu ja salvestusvõimekust. Kõik see nõuab ressursse.
Seetõttu on põhjuseid kahelda Kliimaministeeriumi poolt avalikkusele väljalubatud elektri hinna prognoosis ja Eesti meretuuleparkide toetuste mõjus börsil kujunevale hinnale.
Kliimaministeerium on prognoosinud meretuuleparkide vähempakkumisel kujunevaks elektri hinnaks 110 eurot MWh kohta, maismaatuuleparkidel vastavalt toimunud vähempakkumistele on see 20-40 eurot MWh kohta. Investeerimiskulu oleks meretuuleparkidel 1,8 miljonit Eur/MW, maismaatuuleparkidel 1,2 miljonit eurot MW võimsuse kohta. Kavandatav meretuuleparkide kulu elektrienergia tarbija jaoks tuleks dotatsiooniperioodil kokku 2,138 miljardit eurot, samas, kui maismaatuuleparkidel on see vaid 38 miljonit eurot. Hamburg tõdes, et kui dotatsioonide määramine lähtub 110 Euro /MWh, siis pole see pikas perioodis tarbijale jõukohane.
Meretuuleparkide eelisarendamine tekitaks Hamburgi hinnangul ühekülgse energiaportfelli, kontsentreeritud elektritootmise ja investeeringute vajaduse elektrivõrgu tootjasuunalise võimekuse loomiseks. Kavandatud toetusmehhanismi tekitab investori ja tarbija vahelise ebaproportsionaalse riskide haldamise, Hamburg kutsus lähtuma valitsuse tegevusprogrammis sisalduvast lubadusest langetada energiasüsteemi tulevikuvalikud analüüside põhjal. Selleks tuleb loobuda kavandatud dotatsioonimehhanismist, mis pärsib elektrituru toimet, sealhulgas ka elektrisalvestuse majanduslikku tasuvust.