Eesti Omanike Keskliit saatis 13.01.2025 Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovskile märgukirja, milles juhtis tähelepanu maksumaksjate raha väärkasutusele 2024.aasta restaureerimistoetuse väljamaksmisel. Nimelt andis Tallinna linn restaureerimistoetust iseendale – 2020 avatud Koidula 14 asuva paviljoni remondiks. Seda, et iseenda toetamine ei olnud tööõnnetus, kinnitab fakt, et üle 60% 880 000 euro suurusest toetusest jagunes ka kõrgetele linnaametnikele, kortermaja piirdeaiale, kahe korteri siseviimistlusele (NB! avalik vaadeldavus on toetuse saamisel tingimuseks) ja ühele nn püsikundele.
Omanike hinnangul saavad nii riiklike, kui pealinna muinsuskaitsetoetustega seotud probleemid alguse valdkonnas valitsevatest subjektiivsetest valiku kriteeriumitest, mille tõttu on toetuse saamisel eelis informeeritud ja mõjukatel või otsustajatele lähedal seisvatel isikutel. Samuti olukord, kus kultuuripärandi kaitsega hõlmatud ehitiste arv ja nendel lasuvad piirangud on aetud nii suureks, et toetused katavad omanike tegelikust vajadusest vaid murdosa. Nii pole ka imestada, et (iseenda) muinsuskaitsetoetust vajab isegi Tallinn Linnavalitsus.
Omanike liidu juhi Andry Krass’i sõnul on muinsuskaitsevaldkonnas valitsev olukord seda kurvem, et viimased kümme aastat pöörab riik sõnades muinsuskaitset näoga omanike poole. Samas on peamine muinsuskaitsepiirangute kehtestaja – Vabariigi Valitsus – risti vastupidi käitunud. Ühelt poolt kasvatab valitsus muinsuskaitse alla võetavate ehitiste arvu ja ehituste omanike maamaksukoormust. Teiselt poolt vähendab toetuseid, luues muinsuskaitses soodsa pinnase korruptsioonile ja nomenklatuursele mõtteviisile. Ilmekaks näiteks on taaskord Tallinna linn, mis ei varjagi, et pool 2025 aasta 1,5 miljoni euro suurusest restaureerimistoetusest on kabinetivaikuses saritoetuse saajate vahel ära jagatud, enne, kui lihtne kultuuriväärtusliku hoone omanik sellest veel kuulnudki pole.
Olukorra muutmiseks tuleb muinsuskaitse ja restaureerimistoetuste puhul tagada omanike võrdne kohtlemine, mille esimeseks eelduseks on, et informeerimine ja taotluse ettevalmistusaja pikkus on vastavuses toetuse sihtgrupi suurusega, kuhu kuuluvad kümned tuhanded koduomanikud. Teiseks tuleb toetuse jaotamise otsustuprotsessi kaasata ka omanike esindusorganisatsioonid. Ning kuni „riik ei ole näoga omaniku poole pööranud“ ja riiklikud toetused katavad murdosa omandipiirangutega seotud kuludest, tuleb eelistada majanduslikult nõrgemal järjel olevaid koduomanikke. „On absoluutselt viimane aeg, et muinsuskaitsevaldkonna toetusskeemide vastu hakkaksid huvi tundma õiguskaitseorganid!“, ütles Krass.
13.01.2025 saadetud märgukirja leiab Eesti Omanike Keskliidu dokumendiregistrist.