Peale ligi kaks aastat kestnud läbirääkimisi saavutasid Euroopa Parlament ja
nõukogu 7. detsembril 2023 poliitilise kokkuleppe hoonete energiatõhususe
direktiivi osas, mis on oluline verstapost ka Eesti hoonetele.
Eesti Omanike Keskliit tervitab läbirääkimiste tulemust, millega kehtestatakse
hoonete energiatõhususele ambitsioonikad eesmärgid, kuid säilitatakse samal
ajal omanikele paindlikkus eesmärgi saavutamisel. Eelnimetatud paindlik
lähenemine väljendub selles, et energiatõhususe miinimumstandardid on
kokkuleppe koheselt vabatahtlikud. Samal ajal tuleb liikmesriikidel tagada, et
kogu elamufondi keskmine primaarenergia kasutus väheneks 2030. aastaks
16% ja 2035. aastaks 20–22%, võrreldes 2020. aastaga. Nende eesmärkide
saavutamiseks on kokku lepitud, et suurem osa renoveerimistöödest (55%)
keskenduks halvimate tõhususnäitajatega hoonetele. Mitteeluhoonete puhul
leppisid kaasseadusandjad kokku, et 2030. aastal on kõigi mitteeluhoonete
näitajad üle 16 % halvimate näitajatega ja 2033. aastaks üle 26 %.
Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul on eluhoonete energiatõhususnäitajate
22%-ne parandamine 2035 aastaks Eesti jaoks saavutatav eesmärk. Kuid meil
tuleb seejuures selgeks rääkida: millistele kriteeriumitele vastab halvimate
tõhususnäitajatega eluhoone? Samuti, kuidas tagada vähekindlustatud perede
kaitse renoveeritavates korterelamutes? „Nüüd on viimane aeg need
küsimused kalevi alt välja võtta ja lahendus leida, sest lõpuks on kõige tähtsam
siiski inimene, mitte eluhoonete keskmine energiatõhusus“, ütleb Krass.