Logi sisse Liitu

Author: Karola Rianne Mahhova-Reinholm

EOKL esitas seisukoha Eesti hoonete renoveerimiskava kohta

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) esitas Kliimaministeeriumile oma arvamuse Eesti riikliku hoonete renoveerimiskava aastaks 2050 kohta. EOKL toetab eesmärki parandada hoonete energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist, kuid leiab, et kavandatud meetmed vajavad täiendamist, et need jõuaksid ka nende inimesteni ja piirkondadeni, kellel on renoveerimiseks kõige vähem võimalusi.

Renoveerimiskava eesmärk on saavutada märkimisväärne energiasääst eelkõige enne 2000. aastat ehitatud korterelamute renoveerimise kaudu. EOKL hinnangul ei käsitle kava aga piisavalt nende leibkondade olukorda, kellel on raskusi renoveerimiseks vajaliku omafinantseeringu või laenuraha leidmisega.

Rohkem tähelepanu maapiirkondadele

Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) rõhutab vajadust toetada vähekaitstud leibkondi, maapiirkondade hoonete omanikke ning teisi rühmi, kelle ligipääs rahastusele on piiratud. 

EOKL hinnangul ei pööra renoveerimiskava nendele sihtrühmadele piisavalt tähelepanu. Liidu arvates peaks just nendele gruppidele suunatud meetmete väljatöötamine ja rahastust takistavate turutõkete kõrvaldamine olema renoveerimiskava üks keskseid ülesandeid.

Toetuste süsteem ei arvesta piisavalt väiksema võimekusega ühistutega

Praegu on peamiseks renoveerimist toetavaks meetmeks korteriühistutele mõeldud tagastamatud toetused, mida täiendavad laenud ja tagatised. EOKL juhib tähelepanu sellele, et selline süsteem eeldab ühistult krediidivõimet ja võimet katta omafinantseering.

Seetõttu võivad toetust saada eelkõige need ühistud, kes on niigi võimelised renoveerimisprojekte ellu viima, samas kui väiksema sissetulekuga elanikega majad jäävad toetustest kõrvale. EOKL hinnangul vajab just see küsimus renoveerimiskavas suuremat tähelepanu.

Pooltühjade kortermajade probleem vajab eraldi lahendusi

Renoveerimiskava kohaselt on üheks eelduseks heitevaba hoonefondi saavutamisel kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine. EOKL märgib, et praktikas ei ole seda eesmärki seniste regulatsioonide ja toetusmeetmete juures lihtne saavutada.

Eestis on kasutuseta ligikaudu veerand eluruumidest ning suur osa neist asub kortermajades, mida ei ole võimalik lammutada enne viimaste elanike lahkumist. Seetõttu leiab EOKL, et krediidivõimelistele korteriühistutele tagastamatu abi andmise kõrval tuleks rohkem toetada pooltühjade kortermajade elanikke, eriti piirkondades, kus elanikkond vananeb. Selleks võiks toetada nii ümberasumist energiatõhusamatesse eluruumidesse kui ka elujõulisemate hoonete renoveerimist samas piirkonnas.

Väikeste kaugküttepiirkondade eripärad vajavad lahendamist

EOKL peab oluliseks pöörata tähelepanu ka väikestele kaugküttepiirkondadele, kus soojusenergia tootmine ja võrgu ülalpidamine ei pruugi olla majanduslikult jätkusuutlik. Paljud väiksemad kaugküttevõrgud tegutsevad piirkondades, kus tarbimismahud on väikesed ning investeeringute tegemine keeruline.

Liidu hinnangul tuleks sellistes piirkondades võimaldada paindlikumaid lahendusi. Muuhulgas võiks kaaluda piirangute leevendamist ebaefektiivsetest kaugküttevõrkudest lahkumisel ning võimaldada toetusi autonoomsete kütteseadmete paigaldamiseks juhtudel, kus see on tarbija jaoks mõistlikum ja kulutõhusam lahendus.

Renoveerimine peab olema kättesaadav kõigile

EOKL toetab Eesti eesmärki saavutada aastaks 2050 energiatõhus ja heitevaba hoonefond. Selle saavutamiseks tuleb aga tagada, et toetusmeetmed oleksid suunatud eelkõige neile inimestele ja piirkondadele, kellel on investeeringute tegemiseks kõige vähem võimalusi.

Liidu hinnangul aitab just selline lähenemine ühendada energiatõhususe eesmärgid sotsiaalse õigluse ning piirkondliku tasakaaluga.

EOKL esitas seisukoha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise kavatsuse kohta

Eesti Omanike Keskliit esitas oma seisukoha Kliimaministeerium koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.

EOKL hinnangul vajab Eesti veeteenuse sektor reformi, kuid kavandatud lahendused ei taga piisavat läbipaistvust ega kaitse piisavalt tarbijate huve.

EOKL nõustub hinnanguga, et suur osa tänastest veeteenust osutavatest ettevõtetest ei ole pikaajaliselt jätkusuutlikud. Samuti on teenuse kvaliteet piirkonniti ebaühtlane ning hinnavahed tarbijatele ulatuvad juba täna kordadesse. Organisatsiooni hinnangul võivad need probleemid tulevikus veelgi süveneda.

Veeteenuse reformi juhtgrupi liikmena osales EOKL aktiivselt aruteludes eesmärgiga aidata kaasa õiglasema ja läbipaistvama süsteemi kujundamisele. EOKL hinnangul ei too praegune väljatöötamiskavatsus siiski kaasa piisavat hinnakujunduse läbipaistvust, mis võimaldaks tarbijatel hinnata teenuse jätkusuutlikkust ja põhjendatust.

Lisaks leiab EOKL, et kavandatud muudatused võivad soodustada vee-ettevõtete konsolideerumist viisil, kus suurem kulukoormus kandub tarbijatele. Organisatsiooni hinnangul ei sisalda reformikava konkreetseid meetmeid, mis aitaksid sektori probleeme lahendada ilma tarbija või maksumaksja täiendava rahalise koormamiseta.

„Veeteenuse reform peab looma selgema ja läbipaistvama süsteemi, kus tarbijal on võimalik aru saada teenuse hinnast ja kvaliteedist. Praegusel kujul ei anna kavand selleks piisavaid lahendusi,“ märgib EOKL.

Seetõttu jättis EOKL ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata.

Eesti Omanike Keskliit pöördus Tartu ja Pärnu linnavalitsuste poole kõnniteede talihoolduse küsimuses

Eesti Omanike Keskliit saatis kevadel pöördumised nii Tartu kui ka Pärnu linnavalitsusele seoses linnade kõnniteede talvise hoolduse korraldamisega. Keskliidu hinnangul ei ole õiglane ega jätkusuutlik, et linnale kuuluvate kõnniteede korrashoiu kohustus lasub jätkuvalt eraomanikel.

Praegu kehtiva korralduse järgi peab kinnistuomanik hooldama ka tema kinnistuga piirnevat linnale kuuluvat kõnniteed. Kuigi ehitusseadustik annab omavalitsustele õiguse sellist kohustust panna, on praktikas tekkinud olukord, kus tänavate hoolduse kvaliteet sõltub kinnistu asukohast, suurusest, aastaajast ja omaniku võimalustest. Selle tulemusena on kõnniteede korrashoid ebaühtlane ning rahulolematus kasvab nii elanike kui ka kinnistuomanike seas.

Eesti Omanike Keskliit juhtis pöördumistes tähelepanu sellele, et praegune süsteem ei taga linnade elanikele ühtlase kvaliteediga ja ohutut liikumiskeskkonda. Sageli võib sama tänava ulatuses hooldustase olla väga erinev, mis mõjutab otseselt liiklusohutust ja linnaruumi kvaliteeti.

Pöördumistes tõi keskliit välja, et mitmed Eesti omavalitsused on viimastel aastatel otsustanud võtta kõnniteede talihoolduse enda korraldada. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2022. aasta küsitluse põhjal korraldab juba 64% omavalitsustest kõnniteede talvist hooldust ise. Suurematest linnadest on selle sammu astunud näiteks Võru ja Rakvere ning alates hooajast 2025/2026 ka Tallinn.

Keskliidu hinnangul näitab see laiemat suunda Eesti omavalitsustes, kus järjest enam peetakse loomulikuks, et linn hooldab ise talle kuuluvat avalikku ruumi. Samuti ei ole praktikas kinnitust leidnud hirmud, et kõnniteede hoolduse üle võtmine tähendaks omavalitsustele ülemäära suurt lisakulu või käsitöö vajadust. Vastupidi — erasektoril on suur huvi osaleda hooldusteenuste hangetel ning kasutada mehhaniseeritud lahendusi, mis muudavad töö efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

Tartu Linnavalitsus vastas Eesti Omanike Keskliidu pöördumisele aprilli keskel, märkides, et linn hooldab juba täna osa kõnniteedest ning peab kogu süsteemi täielikku üle võtmist väga kulukaks. Linnavalitsuse hinnangul tähendaks kõigi kõnniteede aastaringne hooldus täiendavat rahavajadust ning tõenäoliselt ka vajadust maksutõusuks. Samas kinnitas linn, et võtab teiste omavalitsuste kogemused ja keskliidu ettepanekud edasistes aruteludes arvesse.

Eesti Omanike Keskliit leiab, et linn peab kandma vastutust oma vara korrashoiu eest. Seetõttu kutsus keskliit nii Tartu kui ka Pärnu linnavalitsust üles alustama samme, et kõnniteede talvine hooldus tulevikus linnade endi korraldada oleks.

Keskliidu hinnangul parandaks selline muudatus linnaruumi kvaliteeti, liiklusohutust ning elanike õiglustunnet.

Pöördumine Tartu LV (lumekoristus) KL 101-26Download
Pöördumine Pärnu LV (lumekoristus) KL 102-26Download

EOKL 2025 aastalõpu tervitus

Lugupeetud Eesti Omanike Keskliidu liige!

Mul on hea meel tõdeda, et 2025 aastal on mitmes koduomanikele olulises küsimuses hakanud aastakümneid juurdunud ebaõiglus taanduma. Nii näiteks kasutab suurtest omavalitsustest koduomanikku tasuta tööjõuna avalike teede puhastamisel veel vaid Tartu ja Pärnu. Positiivse arenguna muutis riik käesoleval aastal ka renoveerimistoetuste jagamise korda, asendades „nobedate näppude“ vooru märksa õiglasema toetusmeetmega, kus toetust saavad kõige suurema energiakuluga omanikud. Omanike liidu osavõtul valmis ka veereformi strateegiadokument, mille eesmärgiks on ühtlustada koduomanike veekulusid ja muuta veemonopolide hinnakujundus läbipaistvamaks. Oleme üha enam kaasatud ka üleriigiliste strateegiate koostamisse, mis lihtsustab oluliselt meie huvikaitset. 

Meie 2025 tegevustes andsid tooni energiateemad, eriti elektri- ja soojateenusega seotud hinnaküsimused. Kuna energiakulud on meie kodudes suurima osakaaluga, siis toimusid suuremad arutelud volikogu tasemel. Kui elektrienergia küsimus on kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu all, mis tagab, et seal langetatavad otsused on ka tarbija vaatest põhjalikumalt läbi kaalutud, siis sama ei saa öelda kaugküttesektori kohta. Tulemuseks on olukord, kus üha enam soojaettevõtteid pole suutelised pakkuma aastaringselt kvaliteetset ja vabaturuga võrreldavat soojateenust. Selliste soojamonopolide eksistentsil puudub õigustus, kuid kahjuks pole riik tänaseni otsustanud, kuidas vabastada koduomanikud nende ebamõistlikult kõrge hinnaga soojateenusest. Liidu kohustus on vastutavatele ministeeriumitele selles küsimuses nende kohustusi meelde tuletada.

Energiateemade kõrval plaanib omanike liit 2026. aastal tegeleda ka monopolide hinnakujunduse avalikustamise suunal. Leiame, et koduomanikud ei pea kinni maksma turgu valitsevate ettevõtete toredusliku iseloomuga kulusid, põhjendamatult võetud äririske, sponsorlepinguid, jms otseselt teenusega mitte seotud kulusid. Paraku pole tarbijatel võimalus teada saada, kas eeltoodud kulud meie makstud teenuse hinnas sisalduvad, sest riik kaitseb monopole, lubades neil hinnakujunduse ärisaladuseks kuulutada. Kahtlemata ei saa ükski tarbija sellise olukorraga nõustuda, millega seoses kutsume omanike liidu volikogu 2026. aasta esimesele istungile olukorrast selgitusi andma Justiits- ja Digiministeeriumi ja Konkurentsiameti esindajad.

Eesoleval aastal soovime suuremat tähelepanu pöörata ka eluruumide energiatõhususe-, kvaliteedi- ja kättesaadavuse probleemile. Kuigi Eesti eluruumide seisukord on viimastel aastakümnetel paranenud, on teiselt poolt ka koduomanike jooksvad eluasemekulud keskmisest kiiremini kasvanud, ületades EL keskmist taset. Probleemid on õhus ka korterelamute renoveerimises, kus riiklikud toetused pole jätkuvalt kättesaadavad madalama sissetulekuga koduomanikele. Samuti teeb muret kasutusest välja jäänud  eluruumide arvu kiire kasv viimase kümne aasta jooksul. Nii seisab tänasel päeval iga neljas eluruum tühjana ning on ühiskonnale koormaks ja võimendab eluruumide kättesaadavuse probleemi. Liidu 2026. aasta eesmärgiks on ka nende probleemide lahendamisesse aktiivselt panustada.  

Koostöös maaomanike ühendustega hoiame uuel aastal tähelepanu all maaomanikele ebaproportsionaalsete piirangute seadmise omandi kasutamisel. Ei ole normaalne, kui maaomanikku informeerimata ja teda kaasamata viiakse tema omandil läbi erinevaid uuringuid ja inventuure. Jätkuvalt ei hüvita riik koheselt ja õiglaselt maaomandile pandud looduskaitselisi piiranguid. Tegutseme selle nimel, et need probleemid saaksid lahenduse seadusandlikul tasemel.

Loodan siiralt, et olete rahul meie liidu senise tegevusega ja jätkate koduomanike huvikaitse toetamist ka tulevikus. Tänan kõiki, kes on andnud käesoleval aastal oma panuse koduomanike huvikaitsesse ja soovin rahulikke pühi ja meeleolukat aastavahetust!

Lugupidamisega,
Andry Krass
Juhatuse esimees

EOKL esitas ettepanekud metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse eelnõu muutmiseks

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) edastas Kliimaministeeriumile oma seisukohad ja ettepanekud metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõule. Keskliit tunnustab ministeeriumi mitme lahendamist vajava probleemi käsitlemise eest eelnõus. Eraldi väärivad esiletõstmist majandusmetsade osakaalu fikseerimine ja istandike täpsem seadusandlik regulatsioon.

Paraku leidis liit eelnõus ka mitmeid vajakajäämisi, ebatäpsusi ja ebaselgust, mis vajaksid korrigeerimist.

Olulisemad ettepanekud ja murekohad

EOKL-i ettepanekud keskendusid muuhulgas järgmistele punktidele:

  • Istandikud madalsoomullal. Keskliit teeb ettepaneku lubada istandikke rajada ka madalsoomullale. EOKL-i hinnangul ei ole istandike rajamise välistamine madalsoomullal kliimapoliitika seisukohalt mõistlik ja otstarbekas, kuna madalsoomullas on süsiniku talletamine väike võrreldes istandikes puude poolt seotud süsinikuga.
  • Viivis toetuse tagasimaksmisel. Ettepanek on muuta viivise arvestamise korda toetuse tagasimaksmise viivitamisel. Keskliidu ettepaneku kohaselt ei tohiks viivise kogusumma ületada tagasinõutavat toetuse summat. See muudatus tagaks, et viiviste arvutamisel järgitakse head tava Eesti õigusruumis, millega on kooskõlas ka maksukorralduse seadus. Lisaks teeb liit ettepaneku sätestada, et toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse esmalt tasutuks tagastamisele kuuluv toetus, seejärel viivis.
  • Metsa uuendamise tagamine püsimetsana majandades. Keskliidu hinnangul on arusaamatu, miks püsimetsana metsa majandades ei pea metsaomanik tagama, et mets uueneks. EOKL teeb ettepaneku lisada eelnõusse säte, mis kohustaks metsaomanikku rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis tagavad metsauuenduse püsimetsamajandamisel, kui looduslik uuendus ei toimi.
  • Trahvimäärade ebaproportsionaalne kasv. Liit rõhutab, et trahvimäärad on eelnõus kasvanud kümnetes kordades. Kuigi EOKL on nõus trahvimäärade korrigeerimisega tarbijahinnaindeksi (THI) ulatuses, on praegune tõus ebaproportsionaalne. Keskliit juhib tähelepanu, et ebaseadusliku lageraie tulu arvutamiseks võetud tulu 12 000 eurot hektari kohta on tugevalt üle hinnatud ning tulu arvestamisel tuleks lähtuda kännurahast, millest on maha arvestatud nii raie kui transpordi kulud.
  • Olemasolevate istandike saatus. Ebaselge on, mis saab istandikest, mis on rajatud vastavalt kehtivale seadusandlusele, kuid on vanemad kui 10 aastat või mis ei asu enam eelnõuga lubatud maa-alal. Keskliit leiab, et kui neid arvatakse automaatselt metsaks, rikutakse selgelt õigustatud ootuse printsiipi ning istandike omanikele peaks andma piisava üleminekuaja (vähemalt 30 aastat). Liit teeb ettepaneku kanda kõik enne 2026. aasta 1. jaanuari rajatud istandikud metsaregistrisse.

Seisukohtade edastamisega soovib Eesti Omanike Keskliit panustada õigusruumi loomisesse, mis on omanike suhtes selge, proportsionaalne ja arvestab kehtivaid õiguspõhimõtteid.

Täismahus dokumendiga saab tutvuda siin:

Ettepanekud metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu muutmiseksDownload

EOKL ettepanekud looduskaitseseaduse muutmise eelnõule

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad ja ettepanekud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. EOKL tunnustab ministeeriumit mõne olulise muudatusettepaneku eest eelnõus, nagu lepingulise looduskaitse põhimõtte sissetoomine seadusesse ja selge numbrilise eesmärgi seadmine looduskaitseliste maade osakaalule.

Samas juhitakse tähelepanu mitmetele puudujääkidele, millest suurim on looduskaitseliste piirangute õiglase ja kohese hüvitamise teema puudumine.

EOKL-i peamised ettepanekud puudutavad järgmisi valdkondi:

1. Piirangute kohene ja õiglane hüvitamine

EOKL rõhutab, et eelnõu ei käsitle jätkuvalt looduskaitse üht suurimat probleemi – piirangute kohest ja õiglast hüvitamist.

Tehakse ettepanek sõnastada paragrahv 20 ümber selliselt, et kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel rakendataks kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.

  • Tehakse ettepanek sõnastada paragrahv 20 ümber selliselt, et kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel rakendataks kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
  • Hüvitamise aeg (sh maa võõrandamine, kui maaomanik seda soovib) ei tohi olla pikem kui 28 kuud, mis on ette nähtud haldusakti andmise menetluse peatamiseks kuni kaitse alla võtmise otsuse tegemiseni.

2. Riiklik seire, uuring ja inventuur

EOKL teeb ettepanekuid riikliku seire, uuringu ja inventuuriga seonduva regulatsiooni (eelnõu punkt 8, § 14) korrigeerimiseks, et kaitsta maaomaniku õigusi ja tagada piisav informeeritus.

  • Kinnisasja omanikule tuleb esitada enne kinnistul tööde läbiviimist või kinnistu läbimist töötõend või tellitud töö leping ja andmed selle kohta, millises haldusmenetluses keskkonnateavet kogutakse.
  • Teave kavandatud riikliku seire, uuringu või inventuuri kohta tuleb avaldada töö tellinud või kavandanud asutuse kodulehel ning maaomanikku tuleb sellest informeerida 15 päeva jooksul.
  • Asjaomane asutus peab teatama kinnisasja omanikule täpse toimumisaja ning tähtaja, mille jooksul omanik saab anda teada soovist viibida seire, inventuuri või uuringu tegemisel.

EOKL leiab, et maaomaniku kaasamata jätmisel uuringutesse ja seiresse on oht, et loodusväärtused võivad saada kahjustatud, sest omanik ei oska nendega arvestada. Samuti toob EOKL välja, et tegevus, kus riik viib läbi inventuuri maaomaniku eest varjates ja seejärel keelatakse raietegevus, milleks on tehtud investeeringuid, näitab, et riik soovib tegutseda maaomanikku ignoreerides, mis on tugev õigusriive.

3. Võõrliigid ja riigi roll

Seoses võõrliikidega (eelnõu punktid 24, 30, 43, 46, 48) teeb EOKL ettepaneku käsitleda riigi rolli põhjalikumalt. EOKL toob esile, et riiki, olles suurim maaomanik, käsitletakse eelnõus võrdselt väikemaaomanikuga, kuid riigi suhtes sanktsioone rakendada ei ole võimalik. Tihti on võõrliikide leviku põhjuseks just riigimaadel kasvavad taimed, näiteks karuputke liigid või verev lemmmalts.

Eesti Omanike Keskliidu poolt esitatud ettepanekute täismahus dokumendiga saab tutvuda siin:

Ettepanekud looduskaitseseaduse eelnou muutmiseksDownload

Märgukiri seadusjärgsete monopolide hinnakujunduse läbipaistvusest

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördus 24. oktoobril 2025 Justiits- ja Digiministeeriumi poole märgukirjaga, juhtides tähelepanu probleemile, kus kaugkütte-, vee-, gaasi- ja elektrienergia jaotusteenust osutavad ettevõtted ning Konkurentsiamet jätavad täitmata avaliku teabe seadusest (AvTS) tuleneva kohustuse avalikustada hinnakujunduse andmed.

Avalikustamise kohustus ja ärisaladuse piirid:

Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 26 kohustab avalikustama kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust omavate äriühingute hinnakujunduse andmed. See säte puudutab muuhulgas kaugkütte-, vee-, gaasi- ja elektrienergia jaotusteenust osutavaid ettevõtteid.

Kuigi valdav osa neist monopolitest seda kohustust ei täida, viidates ärisaladuse kaitsele, on EOKL seisukohal, et hinnakujunduse andmeid ei tohi tarbijate ees varjata. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) kohaselt saab teavet pidada ärisaladuseks vaid juhul, kui sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu.

EOKL-i hinnangul tuleneb seadusjärgse monopoli valitsev mõju tema tegevust reguleerivast eriseadusest, mitte teabe salajasusest. Hinnakujunduse andmete varjamises nähakse aga selget ohtu tarbijate õigustele, kuna see võimaldab varjata kulusid, mis ei ole seotud monopoli kohustusega tagada tarbijatele taskukohane ja kvaliteetne teenus.

Probleemi ulatus ja lahenduse vajadus
EOKL rõhutab, et probleem on tõsine ka seetõttu, et reeglina ei ole avalik ka Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika, mistõttu puudub tarbijatel ettekujutus, milliseid monopoli kulutusi neil tuleb kinni maksta. Lisaks on Konkurentsiamet ise selgitanud, et peab enda kohustuseks tagada monopolide kasumlikkus ka siis, kui tarbijale küsitav hind on ebamõistlikult kõrge.

Keskliit on antud probleemiga tegelenud kaks aastat ning jõudnud veendumusele, et vabatahtlikult ei täida AvTS § 28 lg 1 p 26 tulenevat kohustust ei Konkurentsiamet ega ka suuremad seadusjärgsed monopolid.

Tarbijate huvide kaitseks on EOKL hinnangul vaja leida AvTS § 28 lg 1 p 26 kõrvale alternatiivne õiguslik mehhanism, mis tagab seaduse kehtimise Konkurentsiameti ja seadusjärgsete monopolide poolt. Tarbijate huvikaitsjana on EOKL valmis lahenduste leidmisele kaasa aitama.

Märgukirjaga saab tutvuda siin:

Märgukiri seoses seadusjärgsete monopolide hinnakujundusega nr KL 115-25Download