Sellel suvel avanev 80 miljoni euro suurune korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor aitab parandada umbes kümne tuhande inimese elamistingimusi üle kogu Eesti. Kliimaministeerium saatis kooskõlastamisele taotlusvooru korraldamise tingimused.

“Korteriühistute viimaste aastate väga suur huvi renoveerimistoetuste vastu näitab, et teadlikkus renoveerimise võitudest üha kasvab. Ja võita on tõepoolest palju – tervikrenoveerimisel võib küttekulude kokkuhoid küündida ligi 60 protsendini. Pealekauba saab maja ilusa ilme, tervisliku sisekliima ning säilib kauem,” lausus taristuminister Kuldar Leis.  

“Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest. Kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada ning nende põhjal tekib pingerida. Nii jõuab toetus nendesse majadesse, kus seda kõige rohkem vaja on ehk kus renoveerimine aitab energiakulu kõige enam vähendada. Selline korraldus vastab ka ühistute antud tagasisidele,” lisas minister. 

Plaanitavas voorus on korteriühistutel Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le (EIS) taotluse esitamiseks aega 30 päeva ning siis seatakse majad tarnitud energiatarbimise alusel pingeritta. Seetõttu tuleks aegsasti üle kontrollida ka oma maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel korrektsed. Taotluse esitamise põhimõtted jäävad eelmise vooruga võrreldes sarnaseks, mistõttu ei pea seni toetuseta jäänud ühistud oma taotluste sisu võrreldes eelmise vooruga muutma. 

Sel korral jagatakse korteriühistutele 80 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondide ja CO2 kvoodimüügi vahenditest. Taotlejad jagatakse nelja erinevasse eelarvegruppi: väikesed ehk vähem kui 18 korteriga majad, keskmised ehk 18-99 korteriga majad, suured ehk alates 100 korteriga majad ja naabruskonnapõhine renoveerimine. Naabruskonnapõhisest eelarvest toetust küsides tuleb arvestada, et üksteise ligidal paiknevate majade renoveerimisel tuleb ka nende majade ehitustööd hankida terviklahenduse huvides ühiselt. 

Tavarenoveerimise toetusmäärad on olenevalt kortermaja asukohast ja tehtavatest töödest 30–50 protsenti. Kõrgemate toetusemääradega soositakse jätkuvalt lifti ehitamist, väikeseid maju, muinsuskaitsepiirkondades paiknevaid hooneid ning tehaselist rekonstrueerimist, samuti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades asuvaid maju.  

Uue vooru täpsemate tingimustega saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel. Eelnõule arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemis on aega 22. maini ning taotlusvoor avaneb suvel. Lisaks sellele töötab ministeerium koos EISiga välja ka eraldi toetusmeetme korterelamute osaliseks renoveerimiseks. 

Jätkuvalt on avatud ka 2024. aasta oktoobris avatud taotlusvoor, millest on praeguseks toetusotsuse saanud ligi 250 korteriühistut. Taotlusi saab esitada suurte kortermajade ning Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Ida-Virumaal asuvate kortermajade renoveerimiseks. Eelarved jäävad avatuks kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobrini. Lisainfo toetuse kohta leiab EISi kodulehel. 

Alates 22. aprillist 2025 saavad Tallinna kinnisvaraomanikud esitada taotluse maamaksutõusu hüvitamiseks. Tegemist on linna poolt pakutava toetusega, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida 2025. aastal toimunud maamaksu suurenemist võrreldes 2024. aastaga. Toetust saavad taotleda Tallinna elanikud, kelle kinnistud või maatükid asuvad pealinna territooriumil ja kellele on seoses riiklikult kehtestatud muudatustega laekunud võrreldes varasemaga oluliselt suurem maamaksuteade.

Toetuse maksmisega soovib Tallinna linn aidata kinnisvaraomanikel kohaneda suurenenud maksukoormusega ning tagada üleminek uuele maksustamiskorrale võimalikult sujuvalt ja sotsiaalselt õiglaselt. Taotluse saab esitada elektrooniliselt Tallinna e-teeninduse kaudu veebilehel taotlen.tallinn.ee/maamaks kuni 31. oktoobrini 2025.

Kõik laekunud taotlused vaatab läbi Tallinna Strateegiakeskuse tulude osakond. Kui esitatud taotlus vastab kõigile nõuetele ja sisaldab vajalikke andmeid, tehakse toetuse andmise või keeldumise otsus kahe kuu jooksul alates korrektse taotluse saabumisest. Oluline on tähele panna, et kui maamaksu summa ületab 100 eurot, siis menetletakse vastav taotlus alates 2. oktoobrist 2025.

Taotlemise tingimused:

Füüsiline isik

1. kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Tallinn;
2. kes oli Tallinnas asuva sama kinnistu omanik 1. jaanuaril 2024. aastal ja 1. jaanuaril 2025. aastal. Kinnistu omanikuks loetakse ka hoonestusõiguse omaja ja kasutusvaldaja, kes on maksumaksja maamaksu seaduse tähenduses. Kui kinnistu on kaasomandis, esitab iga kaasomanik enda kaasomandi osale vastava maa kohta toetuse saamiseks eraldi taotluse.
3. kellel puuduvad Eesti Maksu- ja Tolliameti ning Tallinna Transpordiameti andmetel riiklike ja Tallinna linna maksude võlad;
4. Hüvitatakse 2025. aasta maamaksu tõus võrreldes 2024. aastal tasutud maamaksuga. Toetusel  ei ole ülemmäära. Toetus kantakse taotleja arvelduskontole.
5. Toetust ei maksta, kui:
   5.1 maamaksu tõus on taotleja kohta 2025. aastal võrreldes 2024. aastal määratud ja tasutud  maamaksuga alla 5 euro.
   5.2. isik maksis 2024. aastal maksuvabastuse või -soodustuse tõttu maamaksu vähendatud  määras ning 2025. aasta maamaksu tõus on tingitud selle maksuvabastuse või -soodustuse  lõppemisest.

Pealinna veemonopoli 2025 I kvartali majandustulemused, mis näitasid puhaskasumi 14,1 protsendilist kasvu tänu linnaelanike arvelt saadud tulu 17,6 protsendilisele suurenemisele, sunnib Eesti Omanike Keskliitu pöörduma selgitustaotlusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole, mille valitsemisalasse kuulub monopolide hinnapoliitika ja nende ohjamine. Arvestades, et Konkurentsiamet on viimase kahe aasta jooksul kooskõlastanud kolm Tallinlastele veehinna tõusu ning veevaldkonna supermonopolide ülikasumid on juba aastakümneid uudiskünnise ületanud, soovib tarbijate õiguste eest seisev liit teada, kas ministeeriumi eesmärgiks on monopolide kasumi maksimeerimine või nõrgema osapoole, so tarbijate huvide kaitsmine.

Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul räägib Tallinna veemonopoli pikaaegne ülikasumlikkus kõnekalt Konkurentsiameti võimetusest monopole ohjata. Et tegu ei ole üksikjuhtumiga, kinnitab Krassi sõnul fakt, et tarbijate õiglustunnet riivavat 23%-list tulukusmäära pakub amet kõigile vee-ettevõtetele. Samuti ei tunne amet monopolide võimalike hinnakuritarvituste vastu huvi ka siis, kui need majandustulemuste kaudu neile otse näkku karjuvad.

Omanike liit soovib seoses pöördumisega juhtida avalikkuse tähelepanu kahele asjaolule, mis seab kahtluse alla Konkurentsiameti tahte ja suutlikkuse kaitsta tarbijaid pahatahtlike monopoolsete ettevõtete vastu. Esiteks on tarbijate jaoks vastuvõetamatud Konkurentsiameti hinnametoodikad, mis lubavad ebamõistlikult kõrget tulukust (vt joonis: Eesti keskmine veehinna struktuur).

Teiseks ei täida Konkurentsiamet piisava hoolsusega konkurentsiseadusest tulenevat kohustust veenduda, et monopol ei kuritarvita valitsevat seisundit kõrgete ostu- või müügihindade rakendamise kaudu.  Seadusest tulenevalt peavad monopolid pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest. Nagu nähtub Konkurentsiameti selgitustest, siis ei tunne amet tarbija osutatavate teenuste hindu kooskõlastades huvi selle vastu, kas monopol osutab hinnajärelevalvele mittealluvad teenuseid õiglaste hindadega ning sellega rikub amet nii seadust, kui tarbija usaldust.

Eesti ehitab 2025 toimub 10.-12.04. Eesti Näituste messikeskuses ja tuginevalt varasemale, on ka sel korral võimalik soovi korral külastada koduomanikel tasuta messi nii seminari kui ka messi päevadel.

Eestisse planeeritavad tuulepargid mõjutavad negatiivselt maapiirkondade ehitismälestiste ja seal elavate inimeste olukorda. Kujunemas on olukord, kus riiklik kaitse ei taga enam kultuuripärandi säilimist, aga omandipiirangud jäävad alles. Kui täna on umbes 1/3 maapiirkonna kaitsealustest hoonetest avariilised, siis tuuleparkide arendused võtavad paljudelt arendamiseks ja kasutamiseks vajalikud tingimused ning riiklik kaitse muudetakse farsiks.

Eestis tähendab riiklik kaitse mõne kiriku või muistse linnuse säilimiseks ülekaaluka avaliku huvi olemasolu, nüüd aga põrkub see tuuleparke rajavate ettevõtjate ärihuvidega. Kui 2016. aastal taheti Tallinna lahte rajada 24-meetrist Kalevipoja kuju, siis tegutseti jõuliselt ja Tallinna lahte kaitsevööndi loomisega hoitigi see ära. Põhjenduseks toodi just merelt vanalinnale avaneva vaate kaitsmine.

Täna planeeritakse maapiirkondades ehitismälestiste vahetusse lähedusse kõige olulisematele vaatesihtidele üle 12 korra suuremaid tuulikuid, mis muudavad kõrge miljööväärtusega piirkonnad tööstusparkideks. Muinsuskaitselist vastuolulisust näitab hästi Muuga mõisa peahoone taustaks planeeritav tuulikupark 300 meetriste tuugenitega.

Kui mõisa omanikud soovisid esiväljakule ehitada ajaloolisse keskkonda sobivat purskkaevu, siis keelati see Muinsuskaitseameti poolt otsustavalt, aga vaatesihte palju rohkem rikkuvatele tuulikutele antakse täna roheline tuli!

Riiklik kaitse olgu efektiivne, või olgu üldse olemata.

Eestis on muinsuskaitse all üle 15000 ehitismälestise, mille säilimise riik peaks tagama. Suurem osa asub neist maapiirkondades. Lagunevate hoonete suur hulk ja planeeritavad tuulepargid näitavad aga, et riik ei soovi endale võetud kohustustega hakkama saada ja olukord muutub omanike jaoks halvemaks.

Kuna halvasti toimivast muinsuskaitsest pole kasu mitte kellelegi, siis tulebki täna välja selgitada ehituspärandi kõige väärtuslikum osa ja seda efektiivselt kaitsta uues olukorras. Need kirikud, mõisasüdamed ja linnused, mille vahetusse ümbrusesse tuulepargid rajatakse, tuleb aga kaitse alt maha võtta.

13.02.25 toimus Eesti Omanike Keskliidu volikogu koosolek, mille põhiteemaks oli monopolide hinnakujundus.

Ettekannetega esinesid volikogu liige, endine Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ja AS Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm. Mõlemad ettekandjad tõid välja hinnakujunduse läbipaistmatuse probleemi tavatarbija vaatest. Eesti Omanike Keskliidu volikogu esimehe Heiki Hepneri sõnul salastab kahetsusväärselt palju monopole enda hinnakujunduse aluseks olevaid majandusnäitajaid, õigustades seda nii ärisaladuse kaitsemise vajadusega. Selline käitumine ainult rikub tarbijate usaldust monopolide vastu, mis on seoses teenuse valikuvabaduse äravõtmisega niigi madalal.

Sellega seoses tegi omanike liidu volikogu juhatusele ülesandeks töötada välja liidu strateegia, eesmärgiga parandada tarbijate informeeritust monopolide hinnakujundusest.

Eesti Omanike Keskliit saatis 13.01.2025 Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovskile märgukirja, milles juhtis tähelepanu maksumaksjate raha väärkasutusele 2024.aasta restaureerimistoetuse väljamaksmisel. Nimelt andis Tallinna linn restaureerimistoetust iseendale – 2020 avatud Koidula 14 asuva paviljoni remondiks. Seda, et iseenda toetamine ei olnud tööõnnetus, kinnitab fakt, et üle 60% 880 000 euro suurusest toetusest jagunes ka kõrgetele linnaametnikele, kortermaja piirdeaiale, kahe korteri siseviimistlusele (NB! avalik vaadeldavus on toetuse saamisel tingimuseks) ja ühele nn püsikundele.

Omanike hinnangul saavad nii riiklike, kui pealinna muinsuskaitsetoetustega seotud probleemid alguse valdkonnas valitsevatest subjektiivsetest valiku kriteeriumitest, mille tõttu on toetuse saamisel eelis informeeritud ja mõjukatel või otsustajatele lähedal seisvatel isikutel. Samuti olukord, kus kultuuripärandi kaitsega hõlmatud ehitiste arv ja nendel lasuvad piirangud on aetud nii suureks, et toetused katavad omanike tegelikust vajadusest vaid murdosa. Nii pole ka imestada, et (iseenda) muinsuskaitsetoetust vajab isegi Tallinn Linnavalitsus.

Omanike liidu juhi Andry Krass’i sõnul on muinsuskaitsevaldkonnas valitsev olukord seda kurvem, et viimased kümme aastat pöörab riik sõnades muinsuskaitset näoga omanike poole. Samas on peamine muinsuskaitsepiirangute kehtestaja – Vabariigi Valitsus – risti vastupidi käitunud. Ühelt poolt kasvatab valitsus muinsuskaitse alla võetavate ehitiste arvu ja ehituste omanike maamaksukoormust. Teiselt poolt vähendab toetuseid, luues muinsuskaitses soodsa pinnase korruptsioonile ja nomenklatuursele mõtteviisile. Ilmekaks näiteks on taaskord Tallinna linn, mis ei varjagi, et pool 2025 aasta 1,5 miljoni euro suurusest restaureerimistoetusest on kabinetivaikuses saritoetuse saajate vahel ära jagatud, enne, kui lihtne kultuuriväärtusliku hoone omanik sellest veel kuulnudki pole.

Olukorra muutmiseks tuleb muinsuskaitse ja restaureerimistoetuste puhul tagada omanike võrdne kohtlemine, mille esimeseks eelduseks on, et informeerimine ja taotluse ettevalmistusaja pikkus on vastavuses toetuse sihtgrupi suurusega, kuhu kuuluvad kümned tuhanded koduomanikud. Teiseks tuleb toetuse jaotamise otsustuprotsessi kaasata ka omanike esindusorganisatsioonid. Ning kuni „riik ei ole näoga omaniku poole pööranud“ ja riiklikud toetused katavad murdosa omandipiirangutega seotud kuludest, tuleb eelistada majanduslikult nõrgemal järjel olevaid koduomanikke. „On absoluutselt viimane aeg, et muinsuskaitsevaldkonna toetusskeemide vastu hakkaksid huvi tundma õiguskaitseorganid!“, ütles Krass.

13.01.2025 saadetud märgukirja leiab Eesti Omanike Keskliidu dokumendiregistrist.