Category: Omanikule

EOKL saatis Eleringile märgukirja võimsusmehhanismi tasu rakendamise kohta

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) saatis Eleringile märgukirja, milles väljendab vastuseisu kavandatavale võimsusmehhanismi kulude jaotamise põhimõttele. Keskliidu hinnangul võib kavandatav süsteem suurendada kodutarbijate elektrikulusid ja süvendada energiavaesust.

Elering valmistab ette võimsusmehhanismi, mille eesmärk on tagada Eesti elektrisüsteemi pikaajaline varustuskindlus. Kavandatava rahastamispõhimõtte kohaselt jaotuks vähemalt 90% mehhanismi kuludest tarbijatele vastavalt nende elektritarbimisele aasta 1–5% kõige kõrgema elektrihinnaga tundidel.

EOKL-i volikogu arutas kavandatavaid rahastamisreegleid 29. oktoobril 2026 ning leidis, et selline kulude jaotus ei arvesta piisavalt Eesti elektrituru eripäradega.

Keskliit juhib tähelepanu sellele, et 42% Eesti elektritarbijatest ostab elektrit Nord Pooli börsihinnaga. Seetõttu vähendavad paljud tarbijad juba praegu kõrge elektrihinnaga tundidel oma tarbimist. EOKL-i hinnangul on kodutarbijate võimalused tarbimist veelgi vähendada piiratud ning kavandatav tasu ei pruugi seetõttu saavutada soovitud tulemust.

Lisaks leiab EOKL, et talvised kõrged elektrihinnad ületavad juba praegu paljude leibkondade rahalisi võimalusi. Täiendava kulukoormuse koondumine kõige kallimatele tundidele võib olukorda veelgi halvendada ning suurendada energiavaesuses elavate leibkondade arvu.

Eesti Omanike Keskliit ei toeta võimsusmehhanismi tasu rakendamist põhimõttel, mille kohaselt 90% kuludest jaotatakse aasta 1–5% kõige kõrgema elektrihinnaga tundidele.

Liidu hinnangul tuleb rahastamisreeglite kujundamisel arvestada kodutarbijate tegelike võimaluste ja maksevõimega.

Eesti Omanike Keskliidu üldkoosolek

Eesti Omanike Keskliidu üldkoosolek toimub 3. detsembril 2026 kell 17.00 Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Koosolekul antakse ülevaade liidu ja volikogu tegevusest aastatel 2022–2026, käsitletakse ehitiste varjatud puudusi ja nendega seotud kohtupraktikat ning toimuvad liidu juhtorganite valimised.

Toimumisaeg: 3. detsember 2026 kell 17.00

Toimumiskoht: Tallinna Tehnikakõrgkool (Pärnu mnt 62, Tallinn), ruum A222

Palume liikmetel koosolekul osalemiseks eelnevalt registreeruda.

Koosoleku päevakord

  1. Koosoleku juhataja ja protokollija valimine.
  2. Ehitiste varjatud puudused ja nendega seotud kohtupraktika. Ettekandja vandeadvokaat Indrek Veso.
  3. EOKL tegevusest 2022–2026. Ettekandja juhatuse esimees Andry Krass.
  4. EOKL volikogu tegevusülevaade 2022–2026. Ettekandja volikogu esimees Heiki Hepner.
  5. 2024. ja 2025. aasta majandusaasta aruannete kinnitamine.
  6. Valimiskomisjoni moodustamine.
  7. Juhatuse esimehe valimine.
  8. Juhatuse koosseisu kinnitamine. Ettekandja valitud juhatuse esimees.
  9. Volikogu koosseisu üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine. Ettekandja valitud juhatuse esimees.
  10. Revisjonikomisjoni liikmete valimine.
  11. Teised küsimused.

Ootame Eesti Omanike Keskliidu liikmeid üldkoosolekule!

Indrek Veso: mida peab maaomanik teadma enne karjääri rendilepingu sõlmimist?

Karjääri rendileping võib siduda maaomanikku 15 aastaks või kauemaks. Kuigi kaevandaja pakutud leping võib esmapilgul tunduda lihtne, sõltub selle tingimustest nii maaomaniku teenitav tulu kui ka see, millal ja millises seisukorras saab ta oma maad uuesti kasutada.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige, vandeadvokaat Indrek Veso selgitab Maalehes ilmunud artiklis, millele peaks maaomanik enne liiva- või kruusakarjääri rajamiseks lepingu sõlmimist tähelepanu pöörama.

Üks olulisemaid küsimusi on kaevandatava maavara väärtus. Näiteks võib ehitusliiv olla täiteliivast oluliselt kallim. Kui lepingus nähakse mõlema eest ette ühesugune tasu, võib omanik saada oma maavara tegelikust väärtusest vähem tulu. Seetõttu tuleks enne lepingu sõlmimist tutvuda geoloogilise uuringu tulemustega ning leppida eri maavarade tasud eraldi kokku.

Oluline on ka kaevandamise ajakava ja tasustamine. Ilma selgete tähtaegade ja garanteeritud aastase miinimumtasuta võib tekkida olukord, kus maa seisab aastaid kasutuseta. Omanik ei saa seda ise kasutada ega teeni samal ajal ka renditulu.

Tähelepanu tuleb pöörata ka maa korrastamisele. Lepingus peaks olema täpselt kirjas, kuidas ja millal kaevandatud maa korrastatakse. Kui korrastamine jäetakse alles kaevandamise lõppu, võib maa jääda pikaks ajaks kasutuskõlbmatuks.

Veso juhib tähelepanu, et kaevandajad pakuvad maaomanikele enamasti enda koostatud tüüplepinguid, mis lähtuvad eelkõige kaevandaja huvidest. Seetõttu on oluline enne allkirjastamist kõik tingimused põhjalikult läbi vaadata ning veenduda, et leping kaitseb ka maaomaniku huve.

Loe pikemalt: Karjääri rendileping: mida maaomanik peab enne allkirjastamist teadma – Maaleht

Priidu Pärna: kas omandireform on 35 aastat hiljem lõpule viidud?

35 aastat tagasi jõustus omandireformi aluste seadus, mis pani aluse Eesti omandisuhete taastamisele, vara tagastamisele ning turumajanduse kujunemisele. Reform muutis põhjalikult Eesti omandi- ja majandussuhteid ning lõi aluse eraomandi ja turumajanduse arengule.

Eesti Omanike Keskliidu aseesimees Priidu Pärna vaatleb oma Maalehes ilmunud arvamusartiklis omandireformi pikaajalist mõju Eesti ühiskonnale ning arutleb, kas reformi saab pidada lõppenuks. Priidu Pärna hinnangul lõi omandireform aluse eraomandi ja turumajanduse kujunemisele, kuid samal ajal on mitmed olulised küsimused jäänud aastakümneteks lahenduseta. Ühe näitena toob ta välja Mustpeade maja tagastamise küsimuse, mis on püsinud lahendamata juba 35 aastat.

Lisaks käsitleb Priidu Pärna omandiõiguse tänapäevaseid väljakutseid, sealhulgas üha suurenevaid omandipiiranguid ja nende mõju omanike õigustele. Samuti arutleb ta selle üle, kas omandireformi eesmärgid on tänaseks täielikult saavutatud.

Loe Priidu Pärna täispikka arvamusartiklit „Omandireformi lõppu oodates. Tagastage Mustpeade maja“ Maalehes.

EOKL esitas seisukoha Eesti hoonete renoveerimiskava kohta

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) esitas Kliimaministeeriumile oma arvamuse Eesti riikliku hoonete renoveerimiskava aastaks 2050 kohta. EOKL toetab eesmärki parandada hoonete energiatõhusust ja vähendada energiatarbimist, kuid leiab, et kavandatud meetmed vajavad täiendamist, et need jõuaksid ka nende inimesteni ja piirkondadeni, kellel on renoveerimiseks kõige vähem võimalusi.

Renoveerimiskava eesmärk on saavutada märkimisväärne energiasääst eelkõige enne 2000. aastat ehitatud korterelamute renoveerimise kaudu. EOKL hinnangul ei käsitle kava aga piisavalt nende leibkondade olukorda, kellel on raskusi renoveerimiseks vajaliku omafinantseeringu või laenuraha leidmisega.

Rohkem tähelepanu maapiirkondadele

Euroopa hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) rõhutab vajadust toetada vähekaitstud leibkondi, maapiirkondade hoonete omanikke ning teisi rühmi, kelle ligipääs rahastusele on piiratud. 

EOKL hinnangul ei pööra renoveerimiskava nendele sihtrühmadele piisavalt tähelepanu. Liidu arvates peaks just nendele gruppidele suunatud meetmete väljatöötamine ja rahastust takistavate turutõkete kõrvaldamine olema renoveerimiskava üks keskseid ülesandeid.

Toetuste süsteem ei arvesta piisavalt väiksema võimekusega ühistutega

Praegu on peamiseks renoveerimist toetavaks meetmeks korteriühistutele mõeldud tagastamatud toetused, mida täiendavad laenud ja tagatised. EOKL juhib tähelepanu sellele, et selline süsteem eeldab ühistult krediidivõimet ja võimet katta omafinantseering.

Seetõttu võivad toetust saada eelkõige need ühistud, kes on niigi võimelised renoveerimisprojekte ellu viima, samas kui väiksema sissetulekuga elanikega majad jäävad toetustest kõrvale. EOKL hinnangul vajab just see küsimus renoveerimiskavas suuremat tähelepanu.

Pooltühjade kortermajade probleem vajab eraldi lahendusi

Renoveerimiskava kohaselt on üheks eelduseks heitevaba hoonefondi saavutamisel kasutusest väljalangevate hoonete lammutamine. EOKL märgib, et praktikas ei ole seda eesmärki seniste regulatsioonide ja toetusmeetmete juures lihtne saavutada.

Eestis on kasutuseta ligikaudu veerand eluruumidest ning suur osa neist asub kortermajades, mida ei ole võimalik lammutada enne viimaste elanike lahkumist. Seetõttu leiab EOKL, et krediidivõimelistele korteriühistutele tagastamatu abi andmise kõrval tuleks rohkem toetada pooltühjade kortermajade elanikke, eriti piirkondades, kus elanikkond vananeb. Selleks võiks toetada nii ümberasumist energiatõhusamatesse eluruumidesse kui ka elujõulisemate hoonete renoveerimist samas piirkonnas.

Väikeste kaugküttepiirkondade eripärad vajavad lahendamist

EOKL peab oluliseks pöörata tähelepanu ka väikestele kaugküttepiirkondadele, kus soojusenergia tootmine ja võrgu ülalpidamine ei pruugi olla majanduslikult jätkusuutlik. Paljud väiksemad kaugküttevõrgud tegutsevad piirkondades, kus tarbimismahud on väikesed ning investeeringute tegemine keeruline.

Liidu hinnangul tuleks sellistes piirkondades võimaldada paindlikumaid lahendusi. Muuhulgas võiks kaaluda piirangute leevendamist ebaefektiivsetest kaugküttevõrkudest lahkumisel ning võimaldada toetusi autonoomsete kütteseadmete paigaldamiseks juhtudel, kus see on tarbija jaoks mõistlikum ja kulutõhusam lahendus.

Renoveerimine peab olema kättesaadav kõigile

EOKL toetab Eesti eesmärki saavutada aastaks 2050 energiatõhus ja heitevaba hoonefond. Selle saavutamiseks tuleb aga tagada, et toetusmeetmed oleksid suunatud eelkõige neile inimestele ja piirkondadele, kellel on investeeringute tegemiseks kõige vähem võimalusi.

Liidu hinnangul aitab just selline lähenemine ühendada energiatõhususe eesmärgid sotsiaalse õigluse ning piirkondliku tasakaaluga.

EOKL esitas seisukoha ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise kavatsuse kohta

Eesti Omanike Keskliit esitas oma seisukoha Kliimaministeerium koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta.

EOKL hinnangul vajab Eesti veeteenuse sektor reformi, kuid kavandatud lahendused ei taga piisavat läbipaistvust ega kaitse piisavalt tarbijate huve.

EOKL nõustub hinnanguga, et suur osa tänastest veeteenust osutavatest ettevõtetest ei ole pikaajaliselt jätkusuutlikud. Samuti on teenuse kvaliteet piirkonniti ebaühtlane ning hinnavahed tarbijatele ulatuvad juba täna kordadesse. Organisatsiooni hinnangul võivad need probleemid tulevikus veelgi süveneda.

Veeteenuse reformi juhtgrupi liikmena osales EOKL aktiivselt aruteludes eesmärgiga aidata kaasa õiglasema ja läbipaistvama süsteemi kujundamisele. EOKL hinnangul ei too praegune väljatöötamiskavatsus siiski kaasa piisavat hinnakujunduse läbipaistvust, mis võimaldaks tarbijatel hinnata teenuse jätkusuutlikkust ja põhjendatust.

Lisaks leiab EOKL, et kavandatud muudatused võivad soodustada vee-ettevõtete konsolideerumist viisil, kus suurem kulukoormus kandub tarbijatele. Organisatsiooni hinnangul ei sisalda reformikava konkreetseid meetmeid, mis aitaksid sektori probleeme lahendada ilma tarbija või maksumaksja täiendava rahalise koormamiseta.

„Veeteenuse reform peab looma selgema ja läbipaistvama süsteemi, kus tarbijal on võimalik aru saada teenuse hinnast ja kvaliteedist. Praegusel kujul ei anna kavand selleks piisavaid lahendusi,“ märgib EOKL.

Seetõttu jättis EOKL ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata.

Eesti Omanike Keskliit pöördus Tartu ja Pärnu linnavalitsuste poole kõnniteede talihoolduse küsimuses

Eesti Omanike Keskliit saatis kevadel pöördumised nii Tartu kui ka Pärnu linnavalitsusele seoses linnade kõnniteede talvise hoolduse korraldamisega. Keskliidu hinnangul ei ole õiglane ega jätkusuutlik, et linnale kuuluvate kõnniteede korrashoiu kohustus lasub jätkuvalt eraomanikel.

Praegu kehtiva korralduse järgi peab kinnistuomanik hooldama ka tema kinnistuga piirnevat linnale kuuluvat kõnniteed. Kuigi ehitusseadustik annab omavalitsustele õiguse sellist kohustust panna, on praktikas tekkinud olukord, kus tänavate hoolduse kvaliteet sõltub kinnistu asukohast, suurusest, aastaajast ja omaniku võimalustest. Selle tulemusena on kõnniteede korrashoid ebaühtlane ning rahulolematus kasvab nii elanike kui ka kinnistuomanike seas.

Eesti Omanike Keskliit juhtis pöördumistes tähelepanu sellele, et praegune süsteem ei taga linnade elanikele ühtlase kvaliteediga ja ohutut liikumiskeskkonda. Sageli võib sama tänava ulatuses hooldustase olla väga erinev, mis mõjutab otseselt liiklusohutust ja linnaruumi kvaliteeti.

Pöördumistes tõi keskliit välja, et mitmed Eesti omavalitsused on viimastel aastatel otsustanud võtta kõnniteede talihoolduse enda korraldada. Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2022. aasta küsitluse põhjal korraldab juba 64% omavalitsustest kõnniteede talvist hooldust ise. Suurematest linnadest on selle sammu astunud näiteks Võru ja Rakvere ning alates hooajast 2025/2026 ka Tallinn.

Keskliidu hinnangul näitab see laiemat suunda Eesti omavalitsustes, kus järjest enam peetakse loomulikuks, et linn hooldab ise talle kuuluvat avalikku ruumi. Samuti ei ole praktikas kinnitust leidnud hirmud, et kõnniteede hoolduse üle võtmine tähendaks omavalitsustele ülemäära suurt lisakulu või käsitöö vajadust. Vastupidi — erasektoril on suur huvi osaleda hooldusteenuste hangetel ning kasutada mehhaniseeritud lahendusi, mis muudavad töö efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

Tartu Linnavalitsus vastas Eesti Omanike Keskliidu pöördumisele aprilli keskel, märkides, et linn hooldab juba täna osa kõnniteedest ning peab kogu süsteemi täielikku üle võtmist väga kulukaks. Linnavalitsuse hinnangul tähendaks kõigi kõnniteede aastaringne hooldus täiendavat rahavajadust ning tõenäoliselt ka vajadust maksutõusuks. Samas kinnitas linn, et võtab teiste omavalitsuste kogemused ja keskliidu ettepanekud edasistes aruteludes arvesse.

Eesti Omanike Keskliit leiab, et linn peab kandma vastutust oma vara korrashoiu eest. Seetõttu kutsus keskliit nii Tartu kui ka Pärnu linnavalitsust üles alustama samme, et kõnniteede talvine hooldus tulevikus linnade endi korraldada oleks.

Keskliidu hinnangul parandaks selline muudatus linnaruumi kvaliteeti, liiklusohutust ning elanike õiglustunnet.

EOKL 2025 aastalõpu tervitus

Lugupeetud Eesti Omanike Keskliidu liige!

Mul on hea meel tõdeda, et 2025 aastal on mitmes koduomanikele olulises küsimuses hakanud aastakümneid juurdunud ebaõiglus taanduma. Nii näiteks kasutab suurtest omavalitsustest koduomanikku tasuta tööjõuna avalike teede puhastamisel veel vaid Tartu ja Pärnu. Positiivse arenguna muutis riik käesoleval aastal ka renoveerimistoetuste jagamise korda, asendades „nobedate näppude“ vooru märksa õiglasema toetusmeetmega, kus toetust saavad kõige suurema energiakuluga omanikud. Omanike liidu osavõtul valmis ka veereformi strateegiadokument, mille eesmärgiks on ühtlustada koduomanike veekulusid ja muuta veemonopolide hinnakujundus läbipaistvamaks. Oleme üha enam kaasatud ka üleriigiliste strateegiate koostamisse, mis lihtsustab oluliselt meie huvikaitset. 

Meie 2025 tegevustes andsid tooni energiateemad, eriti elektri- ja soojateenusega seotud hinnaküsimused. Kuna energiakulud on meie kodudes suurima osakaaluga, siis toimusid suuremad arutelud volikogu tasemel. Kui elektrienergia küsimus on kogu ühiskonna teravdatud tähelepanu all, mis tagab, et seal langetatavad otsused on ka tarbija vaatest põhjalikumalt läbi kaalutud, siis sama ei saa öelda kaugküttesektori kohta. Tulemuseks on olukord, kus üha enam soojaettevõtteid pole suutelised pakkuma aastaringselt kvaliteetset ja vabaturuga võrreldavat soojateenust. Selliste soojamonopolide eksistentsil puudub õigustus, kuid kahjuks pole riik tänaseni otsustanud, kuidas vabastada koduomanikud nende ebamõistlikult kõrge hinnaga soojateenusest. Liidu kohustus on vastutavatele ministeeriumitele selles küsimuses nende kohustusi meelde tuletada.

Energiateemade kõrval plaanib omanike liit 2026. aastal tegeleda ka monopolide hinnakujunduse avalikustamise suunal. Leiame, et koduomanikud ei pea kinni maksma turgu valitsevate ettevõtete toredusliku iseloomuga kulusid, põhjendamatult võetud äririske, sponsorlepinguid, jms otseselt teenusega mitte seotud kulusid. Paraku pole tarbijatel võimalus teada saada, kas eeltoodud kulud meie makstud teenuse hinnas sisalduvad, sest riik kaitseb monopole, lubades neil hinnakujunduse ärisaladuseks kuulutada. Kahtlemata ei saa ükski tarbija sellise olukorraga nõustuda, millega seoses kutsume omanike liidu volikogu 2026. aasta esimesele istungile olukorrast selgitusi andma Justiits- ja Digiministeeriumi ja Konkurentsiameti esindajad.

Eesoleval aastal soovime suuremat tähelepanu pöörata ka eluruumide energiatõhususe-, kvaliteedi- ja kättesaadavuse probleemile. Kuigi Eesti eluruumide seisukord on viimastel aastakümnetel paranenud, on teiselt poolt ka koduomanike jooksvad eluasemekulud keskmisest kiiremini kasvanud, ületades EL keskmist taset. Probleemid on õhus ka korterelamute renoveerimises, kus riiklikud toetused pole jätkuvalt kättesaadavad madalama sissetulekuga koduomanikele. Samuti teeb muret kasutusest välja jäänud  eluruumide arvu kiire kasv viimase kümne aasta jooksul. Nii seisab tänasel päeval iga neljas eluruum tühjana ning on ühiskonnale koormaks ja võimendab eluruumide kättesaadavuse probleemi. Liidu 2026. aasta eesmärgiks on ka nende probleemide lahendamisesse aktiivselt panustada.  

Koostöös maaomanike ühendustega hoiame uuel aastal tähelepanu all maaomanikele ebaproportsionaalsete piirangute seadmise omandi kasutamisel. Ei ole normaalne, kui maaomanikku informeerimata ja teda kaasamata viiakse tema omandil läbi erinevaid uuringuid ja inventuure. Jätkuvalt ei hüvita riik koheselt ja õiglaselt maaomandile pandud looduskaitselisi piiranguid. Tegutseme selle nimel, et need probleemid saaksid lahenduse seadusandlikul tasemel.

Loodan siiralt, et olete rahul meie liidu senise tegevusega ja jätkate koduomanike huvikaitse toetamist ka tulevikus. Tänan kõiki, kes on andnud käesoleval aastal oma panuse koduomanike huvikaitsesse ja soovin rahulikke pühi ja meeleolukat aastavahetust!

Lugupidamisega,
Andry Krass
Juhatuse esimees

Meie seast lahkus 72-aastasena Eesti Omanike Keskliidu volikogu pikaajaline liige Jüri Ehasalu

Pühapäeval lahkus meie seast 72-aastasena Eesti Omanike Keskliidu volikogu pikaajaline liige Jüri Ehasalu.

Ehasalu sündis 5. juunil 1953. Ta on olnud ajakirjanikuna Maalehe, Eesti Posti ja ajalehe Eesti Kirik nõukogu esimees ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kirikukogu liige. Ehasalu on olnud pikka aega Tallinna toomkoguduse juhatuse aseesimees, kirikukogu mitme koosseisu liige, laulupeo sihtasutuse nõukogu esimees, kiriku varahalduse nõukogu esimees ja kuulunud mitme koguduse orelifondi. Viimastel aastatel osales ta aktiivselt Tallinna pensionäride ühenduse tegevuses.  

Ajakirjanduse ja kirikuelu kõrval oli Jüri tulihingeline omanike õiguste eest seisja. Majaomanikuna seisis ta hea, et omandireform ning omandi tagastamine saaks õiglaselt läbi viidud ning riigi suhtumine omanike ühiskonda oleks lugupidav. Jüril olid omanike keskliidu volikogu koosolekutel alati omad põhjendatud ja hästi argumenteeritud seisukohad. Jääme meenutama tema elutarkust ja kogemust.    

Avaldame kaastunnet lähedastele!

Tallinna linn hakkab talviti ise kõnniteid puhastama

Tallinna linnavolikogu andis heakskiidu heakorraeeskirja muudatustele, mille tulemusena hakkab linn ise koristama lund ja jääd kõigilt linnale kuuluvatelt kõnniteedelt. Linn on ka seni suure osa kõnniteede hooldusega ise tegelnud, kuid nüüd sai see kohustus ka õigusakti kirja pandud. Linnaeelarvest nähakse selleks ette lisaks 11 miljonit eurot. Muudatusettepanek kogus volikogus 43 poolthäält, vastu oli 26 saadikut. Vastuhääled tulid peamiselt Keskerakonna fraktsioonist.

Määruse eelnõu kohaselt kehtestatakse Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile ning linnaosavalitsustele ülesanne koristada lumi ja jää, teha libedustõrjet ning koristada libedustõrjeks kasutatud puistmaterjali jäägid Tallinna linnale kuuluvatel kõnniteedel, mis asuvad teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Seni reguleeris eeskiri, et neid töid teeb külgneva kinnistu omanik. Erandjuhul ja keskkonna- ja kommunaalameti loal on edaspidi lubatud kasutada linnale kuuluvatel kergliiklusteedel lume ja libeduse tõrjeks ka kloriidipõhiseid vahendeid (soolasid).

“Mul on hea meel, et Tallinn on lõpuks liitunud nende Eesti omavalitsustega, kus linn ei koorma oma koduomanikke linnale kuuluva vara korrashoidmisega. Loodan, et Tallinn saab eeskujuks ka neile linnadele, kes seda otsust pole veel tahtnud või suutnud langetada. Suurematest omavalitsustest on sellisteks Tartu ja Pärnu,” sõnas eelnõu üks esitajaid, linnavolikogu liige ja Eesti Omanike Keskliidu aseesimees Priidu Pärna. Lisaks kaob ära omanike ebavõrdne kohtlemine, kus osad majaomanikud pidid kõnniteid talvel hooldama ja osad mitte.

Lisaks talvisele hooldusele käsitleb määrusemuudatus ka lehepuhurite kasutamist. 2026. aastast ei tohi Tallinna linna asutused ega linna tellimust täitvad töövõtjad kasutada sisepõlemismootoriga lehepuhureid – erand kehtib ainult spetsiaalsele mootorsõidukile kinnitatavate seadmete puhul. Vähem müra ja rohkem kodurahu! Avalikus ruumis jääb lehepuhurite kasutamine lubatuks ainult lehtede kogumiseks. Kõik muud kasutusviisid, mis võivad põhjustada tolmu paiskumist õhku, on keelatud.